Öeldis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
nokut Märgised: Tühistatud Teksti peitmine Visuaalmuudatus |
||
1. rida:
'''Öeldis ehk'''
== '''Eesti keel''' ==
'''Öeldiseks on'''
* '''tüüpjuhul [[tegusõna|tegusõna pöördeline vorm]]: ''Poiss
* '''[[Tegusõna|tegusõna pöördeline vorm]] koos muu sõnavormiga: ''Meil
* '''harvem [[tegusõna|tegusõna käändeline vorm]]: ''Karu
==='''Öeldise grammatilised kategooriad'''===
'''Öeldise grammatilised kategooriad
'''Need tähendused võivad väljenduda'''
'''1) [[Tegusõna|verbi]] tunnuste kaudu'''
'''2) selliste tarindite kaudu, mis koosnevad üldise tähendusega verbist ja põhiverbi käändelisest vormist, nt ''saab olema'' tuleviku väljendamisel, ''pidi lugema'' kaudsuse väljendamisel.'''
*
*
*
*
*
*
*
==='''Öeldise leksikaalsed kategooriad'''===
'''Öeldise leksikaalsed kategooriad
'''Öeldise leksikaalsed kategooriad iseloomustavad konkreetsete [[öeldisverb]]ide käitumist [[lause]]s. Näiteks nende omadust väljendada/mitte väljendada suunatud, s.o sihilist tegevust ja sellega seoses nõuda/mitte nõuda enda kõrvale lauses [[sihitis]]t – [[tegusõna]] on siis vastavalt [[sihilisus|sihiline]] (transitiivne) või [[Sihitu tegusõna|sihitu]] (mittetransitiivne).'''
'''Paljudes käsitlustes ei ole [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]] ja [[tegevuslaad]]i vaheline piir selge. Tegemist on olemuslikult sarnaste kategooriatega. Mõnes keeles väljendatakse aspekti [[grammatilised vahendid|grammatiliste]], mõnes keeles leksikaalsete vahenditega. Seetõttu on üldkeeleteaduslikes käsitlustes liigendatud aspekt tihti öeldise grammatiliste kategooriate alla. Eesti keeles võivad lause aspekti muuta ka [[määrsõna]]d ''läbi'', ''ära'' jmt ja [[sihitis]]e kääne.'''
==='''Öeldise [[ühildumine]] [[Alus (keeleteadus)|alusega]]'''===
'''Öeldise vormi mõjutab see, milline on tegijate sisuline arv ja [[Alus (keeleteadus)|aluse]] keeleline vorm – ainsus või mitmus, millest sõltuvad täisaluse ja [[kõneviis|kindla kõneviis]]i jaatava öeldise ühildumisreeglid ning otseselt käskiva öeldise vorm.'''
* '''[[Alus (keeleteadus)|Aluses]] üks tegija
* '''[[Alus (keeleteadus)|Aluses]] loetletud mitu tegijat
* '''[[Alus (keeleteadus)|Alus]] vormilt mitmuslik
* '''[[Alus (keeleteadus)|Aluseks]] [[hulgasõna]]'''
** '''OSA, ENAMIK, ENAMUS, KOND-nimisõna või nimisõnalaadne [[arvsõna]] – öeldis [[ainsus]]es: ''Inimkond
** '''Sõnad RÜHM, KAMP, HULK, KOOREM, KILO, LIITER jms, samuti [[määrsõna]]d PALJU, VÄHE, PISUT jms – öeldis [[ainsus]]es: ''Kamp noori
** '''Sõnad MITU, TOSIN, PAAR tingivad [[reema]]na öeldisverbi ainsusevormi, temaatilise [[Alus (keeleteadus)|aluse]] korral võib öeldis olla ka [[mitmus]]es: ''Saarel
** '''[[Distributiivsus|Distributiivse]] hulga puhul öeldis [[mitmus]]es ja koguhulga puhul [[ainsus]]es: ''Kümme sipelgat
** '''[[Arvsõna|Põhiarvsõnal]] on umbkaudsust väljendav laiend – remaatiline alus tingib alati öeldisverbi ainsuse, temaatilise aluse korral on võimalik ka mitmuse kasutamine: ''Poodi
* '''[[Alus (keeleteadus)|Aluseks]]
*
* '''[[Mitmus]]lik alus kaastoimijavormiga täiendatult
* '''Alus lausekujuline, kuid tähistab [[pealause]]ga ühe ja sama isiku tegevust
==='''Öeldise asend [[lause]]s'''===
'''Iseseisvas [[Jaatav kõneliik|jaatavas lauses]] on [[öeldisverb]] harilikult teisel kohal, [[teema (keeleteadus)|teema]]na esineva [[lauseliige|lauseliikme]] järel. Kui teemaks on [[alus (keeleteadus)|alus]], siis tuleb öeldis selle järel nt ''Ema
'''[[Kõrvallause]]tes, [[Eitav kõneliik|eitavates lausetes]] ning [[küsilause|küsi-]], [[Käsklause|käsk-]], [[soovlause|soov-]] ja [[hüüdlause]]tes asub verb sageli kas lause lõpus või algul.'''
'''[[Tegusõna|Verbi]] paigutamisega [[lause]] algusse ja sellest tingitud aluse ja öeldise kohavahetusega on eesti keeles võimalik väljendada:'''
# '''küsimust (''kas'' asemel): ''Oled sa segaseks läinud? = Kas sa oled segaseks läinud?'''''
# '''käsku a) tavalises [[käsklause]]s kõrvuti teisel kohal asuva [[öeldisverb]]iga, nt
# '''hüüdu (''küll'' asemel):''
# '''soovi ja (soov)tingimust (''kui'' asemel):''
'''[[Tegusõna|Verb]] pannakse sageli lause algusse ka [[Minevik (keeleteadus)|minevikutegevust]] edastava jutustuse [[lause]]is,
'''[[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus, kui [[Eitav kõneliik|eitusele]] või [[suhtluseesmärk|suhtluseesmärgile]] osutav [[sõna]] on lause algul. Nii võib [[Tegusõna|verb]] olla lause lõpus:'''
# '''[[Eitav kõneliik|eitavas lause]], mille algul on eitussõna või eituse mõjuala väljendav sõna, ''Ega ma rumal
# '''[[küsilause]]is, ''Kuidas te hommikul nii ruttu siia
# '''[[hüüdlause]]is, ''(Küll) ma sellele poisile veel homme
'''[[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus ka mõningais [[kõrvallause]]is:'''
# '''kaudküsilauseis ja [[relatiivlause]]is, ''Ma tean, miks arst seda tegema
# '''eitava või küsiva pealausega [[kõrvallause]]tes, ''Ta ei räägi nii mitte sellepärast, et ta ise seda näinud
# '''aja- [[tingimuslause]]is, mis algavad [[sidesõna]]ga ''kui'', ''Lind värises, kui ma ta pihku
'''[[Jaatav kõneliik|Jaatava]] ja [[väitlause|väitva]] [[pealause]] puhul [[sidesõna]]dega ''et, sest, kuna'', ka võrdlussidesõnadega ''nagu, kui otsekui, justkui'' jt algavad [[kõrvallause]]d on alati [[pealause]] [[Sõnajärg|sõnajärjega]]. ''Kord juhtus nõnda, et Juss ja Mari
'''Infiniitse verbivormi laiendeil on tendents paigutuda infiniitvormi ette, ''Isa on
== '''Vaata ka''' ==
*'''[[Öeldisverb]]'''
*'''[[Liitöeldis]]'''
*'''[[Saama-tulevik]]'''
*'''[[Seriaalkonstruktsioon]]'''
*[[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral|'''Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral''']]
*'''[[Sõnajärg]]
*[[Alus (keeleteadus)|'''Alus''']]
=='''Kirjandus'''==
* '''Mati Wewlt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut 1993, 27–29'''
* '''Kerge, Krista. Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA kirjastus 2001, 49–51'''
[[Kategooria:Süntaks]]
'''<!-- interwiki -->'''
|