Mindfulness: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
9. rida:
Ärksameelsus on leidnud kasutust psühholoogias ja kasutatav laialdaselt ka ettevõtetes/riigiasutustes hetkel toimuva paremaks märkamiseks. Eriti populaarne on ärksameelsuse teemaline liikumine olnud USA-s, kus selle rakendamist töökohal on soosinud paljud suurettevõtted nagu [[Google]], [[Apple Inc.|Apple]], [[Yahoo!]] kui ka USA sõjavägi. Ärksameelsuse ühe praktikana kasutatakse ka mediteerimist, kuid ärksameelsuse kasutusvõimalused on siiski palju laiemad ja ei keskendu ainult mediteerimisele. Ärksameelsus ehk kontakt hetkega on eelduseks teadlikkuse tekkele, kuigi ärksameelsust tõlgitakse vahel ka teadlikkuseks ei ole see päris õige, sest teadlikkuse seisund on sellest samm edasi.
Eestis tegid ärksameelsuse teemal esimestena koolitusi psühhiaater [[Helena Lass]] ja psühholoog [[Helena Väljaste]].{{lisa viide}} Põhjalikumalt on teemat uurinud kliiniline psühholoog [[Marika Paaver]], samuti on sel teemal avalikkuse ees palju sõna võtnud tuntud koolitaja ja psühholoog [[Mare Pork]].{{lisa viide}}
Ärksameelsuse kõige laiemalt levinud praktika Eestis on [https://vaikuseminutid.ee Vaikuseminutite] programm, mida kasutavad väga paljud Eesti koolid. See programm õpetab rahustamise ja tähelepanu koondamise harjutusi (programmi metoodika aitas välja töötada Dr Helena Lass, ja seda veab MTÜ Vaikuseminutid poolt [[Nelli Jung]]).
| |||