Emajõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) →Nimi: lisasin gifi |
P Rohekoridor |
||
60. rida:
Huvi eri kalaliikide vastu on ajaloo kestel muutunud: sõjaeelses Eestis püüti Emajõel peamiselt [[haug]]i, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal [[viidikas|viidikat]], Nõukogude ajal ka [[särg]]e (kuna seda hakati kuivatama ([[vobla]])) ja [[ahven]]at, viimasel ajal on põhiline püügikala [[latikas]]. Püütud on ka [[angerjas|angerjat]], [[karpkala]], [[koger|kokre]], [[koha]], [[linask]]it, [[luts]]u, [[säinas]]t ja [[turb]]a.<ref name="Alam Vesikonn" /> Kokku on Emajõest püütud 36 kalaliiki, kellest 10 on eksikülalised.<ref name="Ba8hy" />
[[Pilt:Suur-emajogi.JPG|pisi|Emajõgi Emajõe-Suursoo kaitsealal]]▼
==Looduskaitsealad Emajõel==▼
Jõe ülemjooks läbib [[Alam-Pedja looduskaitseala]] ja alamjooks [[Peipsiveere looduskaitseala]].▼
Jõe vahetusse lähedusse jääb ka mitmeid väiksemaid kaitsealasid. Näiteks [[Kalmistu paljand]] Tartus.▼
==Sillad Emajõel==
92. rida ⟶ 86. rida:
Kuna Võrtsjärvest jõuab Emajõkke suures koguses mikroorganisme, mis voolavas vees hukuvad, siis on jõe vesi hägune juba alates ülemjooksust. See viib alla ka jõevee hapnikusisalduse.<ref name="keskkond">[[Jaan-Juhan Oidermaa]]: [https://novaator.err.ee/837929/miks-27-aastat-parast-noukaaega-endiselt-emajoe-pohja-ei-nae "Miks 27 aastat pärast nõukaaega endiselt Emajõe põhja ei näe?"] ERR Novaator, 8. juuni 2018</ref>
[[Emajõe rohekoridor]] on Tartu linna [[rohetaristu]] peamine komponent.
▲[[Pilt:Suur-emajogi.JPG|pisi|Emajõgi Emajõe-Suursoo kaitsealal]]
▲==Looduskaitsealad Emajõel==
▲Jõe ülemjooks läbib [[Alam-Pedja looduskaitseala]] ja alamjooks [[Peipsiveere looduskaitseala]].
▲Jõe vahetusse lähedusse jääb ka mitmeid väiksemaid kaitsealasid. Näiteks [[Kalmistu paljand]] Tartus.
==Emajõgi kujutavas kunstis==
| |||