Jasper von Münster: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: parandatud artikli osade järjekorda |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Jasper von Münster''' (ka ''Caspar von Munster''; umbes [[1500]]<ref>[[1552]]. aastal väideti tema vanuseks 52 aastat (''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1551–1557)'', Nr. 1545).</ref>, [[Friisimaa]] – [[1577]], [[Aizkraukle]]) oli [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maamarssal|maamarssal]] [[koadjuutorivaenus]]e ajal.
Jasperi vanemad oli Rolf von Münster ja Bauwe von Heemstra. Ta sündis [[Kesk-Friisimaa]]l Duursum in den Hami valdustes [[Groningen]]i lähedal. Tema suguvõsa pärines [[Vestfaal]]ist [[Münsteri piiskopkond|Münsteri piiskopkonnast]], kuid oli Friisimaale välja rännanud. Tema isa oli [[Utrechti piiskopkond|Utrechti piiskopkonnas]] mitmetes olulistes ametites, vend Jürgen oli aga Friisi krahvide ja Gelderni hertsogi teenistuses. Jasperi vennapoeg [[Johann von Münster]] oli Riia toomhärra ning elas pärast Liivi ordu likvideerimist koos oma onuga Aizkraukles. Jasperi teine sugulane Hermann von Münster oli [[1544]]. aastal [[Cesis|Võnnus]] vürstlik hoovikohtunik ja talliülem. Liivi ordu teenistuses asus ka Jasperi vend Georg, kes 1550. aastatel saadeti Vestfaali ordule vägesid koguma.
Münster saabus tõenäoliselt [[1510]]. aasta paiku [[Liivimaa]]le ning astus [[1515]]. aasta paiku Liivi ordusse. [[1538]]. aastal oli ta ordu majandusülem (''Schäffer'') Võnnus, [[1540]]. aastal sai tast [[Aluliina komtuur]]. [[1551]]. aastal valiti Münster Liivi ordu maamarssaliks. Münster tegutses korduvalt Liivimaa orduharu diplomaadina, aastail [[1543]]–[[1544]] viibis ta Saksamaal, kus ta osales uue Saksa ordu kõrgmeistri [[Wolfgang Schutzbar]]i ametisse kinnitamisel ning samuti Speyeri riigipäeval.<ref>[[Johann Caspar Venator]], ''Historischer Bericht vom Marianisch Teutsche Ritter-Orden'', lk 261; ''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1540–1551)'', nr. 1259/1.</ref>
Münsterit on süüdistatud selles, et ta püüdis kokku mängida [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]]i ja tema [[koadjuutor]]i [[Christoph von Mecklenburg]]iga, et ordumeistriks saada ja [[Vana-Liivimaa]]d seejärel [[sekulariseerimine|sekulariseerida]]. Münsteri lootis tõepoolest, et eaka [[Liivi ordu maameister|ordumeistri]] [[Heinrich von Galen]]i peatse surma järel valitakse ta uueks ordu juhiks. Münsteri poliitilised veendumused erinesid aga tunduvalt Galeni ja ordu mõjukuselt kolmanda mehe [[Wilhelm Fürstenberg]]i omast, sest marssal soovis Venemaa nõudmistele (eriti [[Tartu maks]]ule) vastuseismiseks luua suurt liitu Rootsi ja Poola-Leeduga. Enamik teistest ordukäsknikest oli selle vastu, sest kartsid, et liit [[Zygmunt II]]-ga võiks kaasa sellest sõltuvusse langemise. Mõned siiski ka toetasid Münsteri poliitikat ja nii tekkis hiljemalt [[1554]]. aastaks ordu sees kaks rivaliteetset gruppi, millest ühte juhtis Münster, teist aga Fürstenberg. Münster püüdis oma positsiooni parandamiseks leida toetust ka väljastpoolt ordut, mistõttu sõlmis ta head suhted peapiiskop Wilhelmiga, kes samuti pooldas liitu Poola-Leeduga. Kuid see muutis Münsteri suhteid ordu ülejäänud juhtkonnaga tunduvalt vaenulikumaks, sest peapiiskoppi arvati sepitsevat koos venna ja Zygmunt II-ga orduvastaseid plaane. Kuni [[1556]]. aasta alguseni lõhe ordus siiski veel põhimõtteliseks ei muutunud: [[1555]]. aasta suvel püüdis Galen Münsterit ja Fürstenbergi lepitada, pakkudes välja Rootsi-liidu idee, mis küll ebaõnnestus.
| |||