Redaktsioon: 19. oktoober 2020, kell 02:48 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P Unicodifying Märgis: AWB ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 21. aprill 2021, kell 14:17 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 951 muudatust ümbertõstmised Märgis: Teksti peitmine
1. rida: ~~{{liita\|Kunstiajalugu}}~~{{Keeletoimeta\|kuu=juuni\|aasta=2020}}{{Toimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2018\|kuu=juuli}} [[Fail:Venus_de_Milo_Louvre_Ma399_n4.jpg\|paremal\|pisi\|419x419px\|<center>"[[Mílose Venus]]" [[Louvre\|Louvre'is]]</center>]] '''Kunsti ajalugu''' käsitleb [[kunst]]i ajalugu. '''Kunstiajalugu''' on kunsti uurimine ajaloolises ja stiililises kontekstis; see tähendab žanri, disaini, formaati ja stiili.<ref>"[http://wordnet.princeton.edu/perl/webwn?s=art%20history Art History]". WordNet Search - 3.0, princeton.edu</ref> Uuring hõlmab maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri, keraamikat, mööblit, ja muid dekoratiivesemeid.<ref>{{Cite web\|url=http://www.historytoday.com/alex-potts/what-history-art\|title=What is the History of Art? {{!}} History Today\|website=www.historytoday.com\|accessdate=23.06.2017}}</ref> ==Kunstivoolud== Terminina, kunstiajalugu (olles kunstiajaloo tootja) hõlmab mitmeid meetodeid kujutava kunsti õppimiseks; tavaliselt vihjates kunstiteostele ja arhitektuurile. Distsipliini aspektid tihti ka kattuvad. Nagu kunstiajaloolane [[Ernst Gombrich]] kunagi märkis, "kunstiajaloo valdkond on väga sarnane [[Julius Caesar\|Caesar]]-i [[Gallia]]ga, mis on jagatud kolme ossa, mida okupeerivad kolm erinevat, kuigi mitte tingimata vaenulikku gruppi: (i) asjatundjad, (ii) kriitikud, ja (iii) akadeemilised kunstiajaloolased".<ref>{{Raamatuviide\|autor=Ernst Gombrich\|pealkiri=The Essential Gombrich\|aasta=1996\|koht=London\|kirjastus=Phaidon Press\|lehekülg=7}}</ref> '''Ürgaeg:''' Kiviaeg Pronksiaeg '''Antiik (8.–1. sajand eKr):''' Distsipliinina on kunstiajalugu eristatud kunstikriitikast, mis tegeleb relatiivse kunstilise väärtuse kehtestamisega individuaalteoste suhtes, samal ajal võttes arvesse sarnase stiiliga tõid või sanktsioneerides tervet stiili või dünaamikat; ja kunstiteooria või "kunstifilosoofia", mis on seotud kunsti fundamentaalidega. Üks selle uurimisvaldkonna harudest on [[esteetika]], mis hõlmab [[ülevus]]e mõistatuse uurimist ja ilu olemuse kindlaksmääramist. Tehniliselt on kunstiajalugu aga hoopis midagi muud, sest kunstiajaloolane kasutab ajaloolist meetodit, et vastata nendele küsimustele: Kuidas hakkas kunstnik tööd looma?, Kes olid patroonid?, Kes olid tema õpetajad?, Kes oli publik?, Kes olid tema jüngrid?, Millised ajaloolised jõud on kujundanud kunstniku loomingut ja Kuidas ta ja tema looming, omakorda mõjutavad kunstilisi, poliitilisi ja sotsiaalüritusi? Siiski on küsitletav, kui paljudele taolistele küsimustele on võimalik rahuldatavalt vastata, samas arvestamata põhilisi küsimusi kunsti olemuse kohta. Praegune distsiplinaarne vahe kunstiajaloo ja kunstifilosoofia (esteetika) suhtes aga sageli takistab seda küsimust.<ref>Cf: 'Art History versus Aesthetics', ed. James Elkins (New York: Routledge, 2006).</ref> Mesopotaamia Egiptuse Egeuse Kreeka Etruski Rooma '''Varakristlik aeg (1.–4. sajand pKr):''' Kunstiajalugu ei ole aga ainult [[Biograafia\|biograafiline]] ettevõtmine. Kunstiajaloolased tihti kehtestavad oma õpinguid individuaalobjekte kontrollides. Seega püüavad nad vastata ajalooliselt spetsiifilistel viisidel, küsimustele nagu: Millised on selle stiili peamised omadused? Mis tähendust see objekt edasi annab?, Kuidas see visuaalselt funktsioneerib?, Kas kunstnik täitis oma eesmärgid hästi?, Millised sümbolid on kasutusel?, ja kas see toimib diskursiivselt?{{lisa viide}} Bütsantsi Vanavene Merovingi Karolingi Romaani Gooti Renessanss Barokk '''Uusaeg (18.–19. sajand):''' Distsipliini ajalooline tugi on pidulik, ilusate loomingute kronoloogia, mis on komiteeritud publiku, religioossete või rikaste indiviidide poolt Lääne-Euroopas. Selline reegel jääb ka üpris silmapaistvaks, nagu on näidatud kindlate esemete poolt kunstiajaloo käsiraamatutes. Siiski, alates 20. sajandist on tehtud pingutusi, et uuesti defineerida seda distsipliini, lisada rohkem ebaläänelikku kunsti, naiste poolt tehtud kunsti ja rahvuslikku loovust.{{lisa viide}} Rokokoo Klassitsism Romantism Realism Historitsism: uusbütsants, uusromaanika, uusgootika, uusrenessanss, uusbarokk, uusrokokoo ja uusklassitsism Impressionism Postimpressionism Juugendstiil Sümbolism '''Moodsa kunsti voolud (20. sajand):''' ~~== Märkused ja viited ==~~ Fovism ~~{{viited}}~~ Ekspressionism Kubism Futurism Sürrealism Abstraktsionism Popkunst Naivism == Esiaja kunst == {{vaata\|Esiaja kunst}} Vanimad mälestised pärinevad[[kiviaeg\|vanimast kiviajast]], vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr ning puudutavad luust, kivist, savist [[skulptuur]]e ([[Willendorfi Venus]]) ning[[koopamaalingud\|koopamaalinguid]] ([[Altamira]]s ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad – näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Keskmisest kiviajast – 8. ja 7. aastatuhandest – on pärit kompositsioonid inimestest, loomad jäävad sel ajal vaikselt tagaplaanile. Adura koobastes [[Sitsiilia]]s on inimesed veel looduslähedased, Valltortas [[Hispaania]]s juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomade "tagaplaan" on Põhja-[[Aafrika]]s Fezzani ja Tassili kaljumaalidel. Alates umbes 6. aastatuhandest on noorema kiviaja [[mälestis]]i leida üle kogu [[Põhja-Euroopa]], enamasti on need kõiksugu geomeetrilised kujundid kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Ajastust on olulised veel megaliitilised monumendid: [[menhir]]id, [[dolmen]]id ja [[kromlehh]]id. == Vanaaja kunst == === Vana-Egiptus === {{vaata\|Vanaegiptuse kunst}} Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestis umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni, mil piirkond sai välisvallutuste tallermaaks. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus – põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ja kujutavaks kunstiks. ==== Vana-Egiptuse arhitektuur ==== Arhitektuuris on märksõnadeks [[püramiid]]id, [[mastaba]]d ja [[tempel\|templid]]. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastabasid üksteise peale. Püramiididest suurimad [[Giza]]s – Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose – on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad [[protodooria stiil]]is, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks protodooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüürus- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Uue riigi ajal – tänu poliitilisele võimsusele ja tihematele kultuurisidemetele – võeti Ees-Aasiast ja [[Kreeta]]lt üle uusi elemente<!-- milliseid? -->. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad [[reljeef (kunst)\|reljeef]]id ja [[hieroglüüf]]id. Ainukeseks insenerilahenduseks olid [[sammas]] ja [[tala (ehitus)\|tala]]. ==== Vana-Egiptuse kujutav kunst ==== Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased kaks olid väga lähedased – reljeefid olid väga madalad ja värvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele – käsitletakse neid koos ''pinnakunstina''. Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga. Valitsejaid kujutati kõige suurematena, seejärel ametnikke, väikseimaina aga lihtrahvast. Kuningad ja ametnikud olid alati [[egiptuse poos]]is: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. Skulptuuris kujutati samuti enamasti valitsejaid ja pooside valik on piiratud: pea sirgelt püsti, istuval figuuril jalad üksteise kõrval, käed põlvedel, vahel üks rinnal; püsti seisval figuuril vasak jalg pisut ees, käed ripuvad alla, vahel hoidis üks keppi. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Skulptuure raiuti kivist, kuid on teada ka puitskulptuure, mis olid jõukohasemad vaesemale rahvakihile. Teise kategooria moodustavad teenijate kujud, mida ülikuile hauda kaasa pandi. Nemad olid kujutatud märksa vabamas olekus, kuigi mõningane kangus on ka neile omane. == Vaata ka == [[Vanakreeka kunst]] *[[kunstivoolud]] [[Kategooria:Kunst]]

Kunsti ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel