Võhmuta mõis: erinevus redaktsioonide vahel

'''Võhmuta mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wechmuth'') oli [[rüütlimõis]] Järvamaal [[Järva-Jaani kihelkond|Järva-Jaani kihelkonnas]] [[Järvamaa]]l.<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|jarva|vohmuta}} (vaadatud 16.09.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb [[mõis]]endine mõisasüda [[Lääne-Viru maakond]]a [[Tapa vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015"/>.

[[FileFail:Võhmuta mõis-tõllakuur.JPG|pisi|Võhmuta mõis-tõllakuur]]

Mõis rajati 17. sajandi II poolel.<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Aastatel 1842–1859 oli Võhmuta omanikeks perekond [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]]. Enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] kuulus mõis [[Zoege von Manteuffel]]itele,<ref name="mõisaportaal, 2015"/>, mõisa viimane omanik oli [[Ernst Zoege von Manteuffel]].

[[Väinjärve|Väinajärve]] mõisamaadest eraldati [[Võhmuta]], kui [[Brigitta von Höpner]] ostis selle [[Andreas von Rosenilt]] 1669. aastal. Sellega pandi alus iseseisvale Võhmuta rüütlimõisale, mis kujunes välja aastatel 1699-1682. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Mülts, Ründo|url=https://register.muinas.ee/file.php?filetype=monument.file&id=1679|pealkiri=Võhmuta mõis ja küla aegade tuules: kultuurilooline ülevaade ühe Eestimaa küla kujunemisest läbi sajandite|väljaanne=|aeg=2011|vaadatud=10.12.2019}}</ref>

Pärast [[põhjasõda]] ja seda saatnud näljahäda ning [[Katk|katkukatk]]u järgset taastumist pärandas Brigitta von Höpner oma maavaldused koos Võhmuta mõisapiirkonnaga [[Constans von Höpner|Constans von Höpnerile]]ile. Vene tsaaririigi võimu kehtestamisega läks mõis 1726. aastal [[Restitutsioon|restitutsioonirestitutsioon]]i käigus [[Adrakohtunik|haagikohtunik]] [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1685–1736)|Hans Heinrich von Tiesenhauseni]] valdusse. <ref name=":0" />

'''Hans Heinrich von Tiesenhausen –''' tema valitsusajal oli mõis panditud Constans von Höpnerile. Mõisaomanik ise viibis aastatel 1709-1722 [[Venemaa Keisririik|Venemaal]] Tobolski oblastis vangilaagris. Eestimaale naastes abiellus H. D. Burghauseniga ja oli oma surmani 1734. aastal [[Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangu]]u haagikohtuniku ametis.

'''[[Gustav Johan von Tiesenhausen]] –''' Abielus Eva Wilhelmine von Nierothiga. Jätkas mõista pantimist Höpnerile kuni tema surmani 1756. aastal. Hiljem pantis edasi [[Joachim von Rosen|Joachim von Rosenile]]ile ja [[Jakob von Ortmann|Jakob von Ortmannile]]ile. Paikne omanik Gustav Johani valitsemisperioodil Võhmutal puudus, mistõttu mõisa majanduslik areng oli takerdunud.

'''[[Hans Friedrich von Tiesenhausen]] –''' Valitsemise võttis 1782. aastal üle Gustav Johan von Tiesenhauseni poeg. Tema võimuperioodi jääb Võhmuta mõisa tõusuaeg, mil mõisa laiendati ning mõisatootmist hoogustati. Hans Friederich suri 1784. aastal. Järeltulija on Hans Ludwig von Tiesenhausen, kes tollal oli alles sõimelaps.

'''[[Eva Wilhelmine von Nieroth]] -'''– Mõisamaade juriidiliseks omanikuks määrati järeltulija vanaema Eva Wilhelmine von Nieroth. Too aga keeldus mõisamajapidamise juhtimisest, mistõttu anti mõis taas pandiomandiks. Pärast Eva Wilhelmine von Nierothi surma läks mõis taas rendile von Nierothite suguvõsale.

'''[[Gustav Reinhold von Nieroth]] -'''– Valitsema asus Eva Wilhelmine von Nierothi vennapoeg, kes oli ametilt Vene armee major. Mainekateks sõjaväelasteks kujunesid ka tema järeltulijad. Von Nierothite valitsusajal kujundati Võhmuta häärberi kaunis välisilme, püstitati Prantsuse-Venemaa vahelise isamaasõja mälestuseks auvärav, rajati stiilsed kõrvalhooned ja kujundati ümber mõisapark.

'''[[Hans Ludwig von Tiesenhausen|Hans Ludwig von Tiesenhauseni]] -'''– 1805. aastal läks mõis Hans Ludwig von Tiesenhauseni võimu alla. Uuel valitsejal tuli vastu seista 1805. aasta talurahva ülestõusule ja vabaneda varem tekkinud majandusvõlast. Tänu edukale tootmisele majanduslik stabiilsus lõpuks ka saavutati. Vähemalt 1818. aastaks oli mõisamajandus täies hoos ja mõisahäärber koos kõrvalhoonetega kujundatud veelgi uhkemateks.

'''[[Georg Hermann von Baumgartner]]''' -– Algselt pandiomanik, kuid alates 1821. aastast Võhmuta mõisa täieõiguslik omanik. Valitsusaeg lõppes 1839. aastal Georg Hermanni surmaga.

'''[[Aleksander von Essen]]''' – Algselt pandiomanik, kuid samuti alates 1840. aastast mõisa täieõiguslik omanik. Teise abielu ajal kolis ta oma naisega, [[Julie von Dellinghausen|Julie von Dellinghauseniga]]iga Võhmuta mõisa, kus neil sündis tütar Julie. Seetõttu peahoone ruumid korrastati, saavutades nii tänapäevani säilinud hilisklassitsistliku ilmega sisekujunduse. Parun Alexander suri 1859. aastal.

'''[[Carl Otto von Schilling]]''' – Aleksander von Esseni järeltulijad pantisid mõisa 1859. aastal Carl Ottole. Ta jäi võlgu ning tagastas mõisamaad omanikele juba aasta pärast.

'''[[Pether Zoege von Manteuffel]] –''' Uus pandileping sõlmiti 1861. aastal Zoege von Manteuffeli aadlisuguvõsaga. Juba järgmisel aastal müüs [[Essen (aadlisuguvõsa)|von Essen]] mõisa päriseks. Petheri valitsemisajal moderniseeriti ja laiendati mõisa piiritusevabrikut, rajati perekonnakalmistu, kaasajastati häärberi sisekujundust ja alustati maalide kollektsioneerimist. Pether suri 1916. aastal.

'''Ernst Zoege von Manteuffel''' – Parun Ernst oli Petheri noorem poeg, ühtlasi mõisa pärija. Valitses 1920. aasta maareformini. <ref name=":0" />

Esialgu olid mõisahooned asundustalunike kasutada, [[Mõisasüda|mõisakeskusest]] kujunes [[Asundus|asunduskülaasundus]]küla. <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Saarepuu, Triin|url=https://digi.lib.ttu.ee/i/?4011|pealkiri=Taastatava ajaperioodi probleem Eesti mõisaparkide restaureerimisel ja rekonstrueerimisel Puurmani, Saare, Võhmuta ja Õisu mõisa pargi näitel|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=10.12.2019}}</ref><ref name=":0" /> 1920. aastate algul alustasid mõisa aidas tegevust [[meierei]] ja kauplus. Viinavabrik ning meierei töötasid kuni 1950. aastate teise pooleni. Mõisa peahoones oli 1923.-1963. aastatel Võhmuta algkool. <ref name=":1" /> Nõukogude teise okupatsiooni ajal 40ndate lõpus rajati mõisakompleksi [[kolhoos]], millest 1958. aastal sai [[Tamsalu sovhoos|Tamsalu sovhoosi]]i osa. Põllumajandusreformiga likvideeriti Tamsalu sovhoos 1992. aastal. <ref name=":0" />

Kompleks kuulub eraomandisse ja on korrastamisel.[[File:Võhmuta mõisa tõllakuur.jpg|pisi|Võhmuta mõisa tõllakuur]]

==Viited Vaata ka ==

== Välislingid ==