Kukruse mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}}
'''Kukruse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kuckers'') oli [[rüütlimõis]] ([[fideikomiss]]) Virumaal [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.
 
Tänapäeval jääb kunagine mõismõisasüda [[Ida-Viru maakond]]a [[Toila vald|Toila valla]] territooriumile.
 
2010. aasta 1. oktoobril avati mõisahoones polaarmuuseum [[SA Kukruse Polaarmõis]], mis on ühtlasi ka temaatiline õppe- ja meelelahutuskeskus.<ref>[https://www.err.ee/410554/ Kukrusel avatakse polaarmõis]. ERR, 1. oktoober 2010.</ref>
 
[[Pilt:Kukruse mõis eestvaade 01.jpg|pisi|Kukruse mõisa peahoone 2010. aastal]]
[[Pilt:Kukruse mõisamõis peahooneeestvaade 2007. aastal01.jpg|pisi|Kukruse mõisa peahoone 2007. aastal(2010)]]
[[Pilt:Kukruse mõismõisa eestvaadepeahoone 012007. aastal.jpg|pisi|Kukruse mõisa peahoone 2010. aastal(2007)]]
[[Pilt:Kukruse mõisa peahoone (1), 2010, regnr 13892..jpg|pisi|Kukruse mõisa peahoone tagakülg]]
== Ajalugu ==
Kukruse mõis on oletatavasti rajatud aastatel [[1410]]–[[1453]]. Mõisa mainitakse esmakordselt aastal 1453. Algselt kuulus mõis [[Lode]]de suguvõsale (1410–1744): [[Hans Lode]] (1410), [[Fromhold Lode]] (1453), [[Gerhard Lode]] (1694), [[Dietrich von Lode]] (1720).
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel oli mõisaomanikud [[Engelhardt]]id: [[Gustav Friedrich von Engelhardt (1732–1798)|Gustav Friedrich von Engelhardt]] (1745). [[1750]]. aastal omandas mõisa [[Caspar Friedrich von Engelhardt]] (1699–1768), kuid vahetas 1762. aastal mõisa [[Christoffer Friedrich von Toll]]iga [[Ojasoo mõis]]a vastu.
 
Aastast [[1762]] kuulus [[Toll (aadlisuguvõsa)|Tollidele]]: 1762–1767 [[Cristopher Friedrich von Toll]] (maetud [[Kukruse mõisa kalmistu|Kukrusele]]), 1770–1813 [[Carl Gustav von Toll]] (1751–1820), kes 1780. aastast muutis Kukruse mõisa suguvõsa mittemüüdavaks [[Fideikomiss|fideikomiss]]mõisaks.
 
Aastatel 1813–1841 oli mõisaomanik [[Friedrich von Toll]] (maetud [[Kukruse mõisa kalmistu|Kukrusele]]), 1841–1876 [[Robert von Toll]] (maetud [[Kukruse mõisa kalmistu|Kukrusele]]). Robert von Tolli ajal hakati Kukruse mõisas 1870. aastatel, esimesena kaevandama ja kasutama [[põlevkivi]], [[Kukruse mõisa viinavabrik]] töötas põlevkiviküttel. Kukruse mõisa järgi on oma nime saanud [[kukersiit]] (põlevkivi), ehitusmaterjalid [[kukermiit]] (sideaine), [[kukersool]] (kattelakk) ja [[kukerbetoon]] ehk kukeroon ([[põlevkivituhkbetoon]]).<ref>[[Heldur Sander]], [[Alar Läänelaid]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel2066_2042.html Kukruse mõis ja park], [[Eesti Loodus]], 2007/9</ref>.
 
Aastatel 1877–1917 oli mõisaomanik [[Hermann Georg von Toll]] (Roberti poeg), 1917–1919 [[Benno von Toll]] (Hermanni poeg), kelle käes oli mõis kuni [[1919]]. aasta sundvõõrandamiseni.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=9154 Kukruse mõis (Jõhvi khk)], Kinnistute register</ref>.
 
1923. aastal läks mõisamaa [[1919. aasta maareform]]iga asunikutaludele ja härrastemaja [[Eesti Kiviõli]] [[Eesti põlevkivitööstus]]e käsutusse. 1925. aastal avati Kukruse mõisahoonetes vene algkool, mis 1931. aastast kandis nime Kukruse vene emigrantide algkool. Endises Kukruse mõisa härrastemajas asusid ka kaevandustööliste korterid.
 
[[Eesti NSV]] ajal, 1945. aastast oli mõisa peahoones [[Kohtla-Järve sovhoos]]i töötajate korterid ja kauplus, aidahoones ladu.
 
== Mõisaansambel ==
[[Fail:Kukruse mõisa ait.JPG|pisi|Kukruse mõisa ait]]
[[Kukruse mõisa peahoone]]<ref name="KRR_13892">{{kultuurimälestis|13892|Kukruse mõisa peahoone, 18.-19. saj}} (vaadatud 17.12.2020)</ref> on ehitatud mitmes osas, algne ühekorruseline barokne kivihoone ehitati arvatavasti [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] lõpul. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] algul peahoonet pikendati, lisades eenduvad tiivad ida- ja lääneosale. 19. sajandi lõpul ehitati peahoonele teine korrus ning lääneosale lisati veel pikuti teine tiib. Mõisa[[Ansambel (arhitektuur)|ansambli]] teistest hoonetest on tänapäevani alles [[Kukruse mõisa hobusetall]]<ref name="KRR_13896">{{kultuurimälestis|13896|Kukruse mõisa hobusetall, 19. saj}} (vaadatud 17.12.2020)</ref> ja härjatallid, [[Kukruse mõisa ait|ait]]<ref name="KRR_13894">{{kultuurimälestis|13894|Kukruse mõisa ait, 19. saj}} (vaadatud 17.12.2020)</ref>, tõllakuur, kelder, [[Kukruse mõisa kuivati|viljakuivati]]<ref name="KRR_13895">{{kultuurimälestis|13895|Kukruse mõisa kuivati, 19. saj}} (vaadatud 17.12.2020)</ref> ning varemetena viinavabrik, valitseja- ja kärnerimaja
==Mõisa kalmistu==
[[Kukruse mõisa kalmistu]] jääb mõisa südamest linnulennult umbes 1,1 [[Kilomeeter|km]] kaugusele [[lõuna]]edelasse, kuhu viib [[Kukruse mõisa allee matusepaigaga|Kukruse mõisa allee, von Tollide matusepaigaga]]<ref name="KRR_13893">{{kultuurimälestis|13893|Kukruse mõisa allee matusepaigaga, 19. saj}} (vaadatud 17.12.2020)</ref>.
== Kukruse mõisa park ==
Kukruse mõisa peahoone ees oli avar vabakujuline park, mis isoleeris selle majandushoonete rühmast ja pargis oli laiaulatuslik tiigisüsteem
[]mitmete saartega. Peahoone ees oli avar poolringikujuline esiväljak, kust algas mitmekordne võimas lehisallee 0,7 km kaugusel asuva perekonna matmispaigani, kus oli väike paekivist krohvitud seintega ja viilkatusega kabel. Kukruse park oli 1860. aastatel taimestiku poolest üks liigirikkamaid ja haruldasemaid. Vähetuntud puudest ja põõsastest olid [[virgiinia kadakas]], [[Douglasi enelas]], [[harilik humalapuu]], [[Paberikask|paberi-]] ja [[paplilehine kask]], [[harilik kuldvihm]], [[alpi kuslapuu|alpi]] ja [[pürenee kuslapuu]], [[roheline lepp]], [[pikaoksane luudpõõsas|pikaoksane]] ja [[karedakarvane luudpõõsas]], [[ameerika saar|ameerika]] ja [[ümaralehine saar]], [[sulgjas stafülea]], [[gruusia vaher|gruusia]], [[itaalia vaher|itaalia]] ja [[punane vaher]]. Rohkesti kasvas [[Viirpuu|viirpuid]]: Douglasi, elliptiline, kollane, must, ploomilehine, sulglõhine, täpiline, Tournefort’i, viltjas ja ümaralehine viirpuu ning reinvars- ja ida-viirpuu<ref>[[Heldur Sander]], [[Alar Läänelaid]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel2066_2042.html Kukruse mõis ja park], [[Eesti Loodus]], 2007/9</ref>.
 
[[Kukruse mõisa peahoone]]<ref name="KRR_13892">{{kultuurimälestis|13892|Kukruse mõisa peahoone, 18.-19. saj}} (vaadatud 17.12.2020)</ref> on ehitatud mitmes osas, algne ühekorruseline barokne kivihoone ehitati arvatavasti [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] lõpul. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] algul peahoonet pikendati, lisades eenduvad tiivad ida- ja lääneosale. 19. sajandi lõpul ehitati peahoonele teine korrus ning lääneosale lisati veel pikuti teine tiib. Mõisa[[Ansambel (arhitektuur)|ansambli]] teistest hoonetest on tänapäevani alles [[Kukruse mõisa hobusetall]]<ref name="KRR_13896">{{kultuurimälestis|13896|Kukruse mõisa hobusetall, 19. saj}} (vaadatud 17.12.2020)</ref> ja härjatallid, [[Kukruse mõisa ait|ait]],<ref name="KRR_13894">{{kultuurimälestis|13894|Kukruse mõisa ait, 19. saj}} (vaadatud 17.12.2020)</ref>, tõllakuur, kelder, [[Kukruse mõisa kuivati|viljakuivati]]<ref name="KRR_13895">{{kultuurimälestis|13895|Kukruse mõisa kuivati, 19. saj}} (vaadatud 17.12.2020)</ref> ning varemetena viinavabrik, valitseja- ja kärnerimaja .
11 hektari suurune [[Kukruse mõisa park]] on tänapäeval<ref>[http://www.sulevnurme.org/gallery/kukruse/ Kukruse mõisa park]</ref> kaitsealune<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/1044536?leiaKehtiv Ida-Viru maakonna kaitsealuste parkide piirid], RT I, 21.04.2017, 9</ref> ala (KLO1200444<ref>[https://eelis.ee/default.aspx?state=2%3B-1158249072%3Best%3Beelisand%3B%3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=1947 Kaitsealune ala või üksikobjekt: Kukruse mõisa park (KLO1200444)]</ref>)
==Varia==
Kukruse mõisaga on seotud, [[Robert von Toll]]i venna [[Linnamäe mõis]]niku Arendt Wilhelm Gustavi (1800–1863) poeg, [[Venemaa keisririik|Vene]] polaaruurija [[Eduard von Toll]] (1858–1902), kellelt pärinevad Põhja-[[Siber]]i esimesed põhjalikud [[Geoloogia|geoloogilised]] ning [[Kliima|klimaatilised]] uurimused.
 
==Galerii==
<gallery>
Kukruse mõisa peahoone, 2010, regnr 13892.jpg|Kukruse mõisa peahoone
Kukruse mõisa ait.JPG|Kukruse mõisa ait
Kukruse mõisa hobusetall.JPG|Kukruse mõisa hobusetall
Kukruse mõisa kalmistu 04.JPG|Kukruse mõisa allee matusepaigaga
Kukruse mõisa kuivati.jpg|Kukruse mõisa kuivati varemed
Kukruse mõisa tuuleveski.JPG|[[Kukruse mõisa tuuleveski]]<ref name="KRR_13897">{{kultuurimälestis|13897|Kukruse mõisa tuuleveski, 19. saj}} (vaadatud 17.12.2020)</ref>
</gallery>
 
== Mõisa kalmistu ==
==Vaata ka==
[[Fail:Kukruse mõisa kalmistu 04.JPG|pisi|Kukruse mõisa allee matusepaigaga]]
*[[Fideikomiss]]
 
*[[Kukruse]]
[[Kukruse mõisa kalmistu]] jääb mõisa südamest linnulennult umbes 1,1 [[Kilomeeter|km]] kaugusele [[lõuna]]edelasse, kuhu viib [[Kukruse mõisa allee matusepaigaga|Kukruse mõisa allee, von Tollide matusepaigaga]].<ref name="KRR_13893">{{kultuurimälestis|13893|Kukruse mõisa allee matusepaigaga, 19. saj}} (vaadatud 17.12.2020)</ref>.
*Venemaa geoloog ja polaaruurija, [[Eduard von Toll]]
 
*[[:Kategooria:Kukruse mõisnikud|Kukruse mõisnikud]]
== Kukruse mõisa park ==
Kukruse mõisa peahoone ees oli avar vabakujuline park, mis isoleeris selle majandushoonete rühmast ja pargis oli laiaulatuslik tiigisüsteem
[]mitmete saartega. Peahoone ees oli avar poolringikujuline esiväljak, kust algas mitmekordne võimas lehisallee 0,7 km kaugusel asuva perekonna matmispaigani, kus oli väike paekivist krohvitud seintega ja viilkatusega kabel. Kukruse park oli 1860. aastatel taimestiku poolest üks liigirikkamaid ja haruldasemaid. Vähetuntud puudest ja põõsastest olid [[virgiinia kadakas]], [[Douglasi enelas]], [[harilik humalapuu]], [[Paberikask|paberi-]] ja [[paplilehine kask]], [[harilik kuldvihm]], [[alpi kuslapuu|alpi]] ja [[pürenee kuslapuu]], [[roheline lepp]], [[pikaoksane luudpõõsas|pikaoksane]] ja [[karedakarvane luudpõõsas]], [[ameerika saar|ameerika]] ja [[ümaralehine saar]], [[sulgjas stafülea]], [[gruusia vaher|gruusia]], [[itaalia vaher|itaalia]] ja [[punane vaher]]. Rohkesti kasvas [[Viirpuu|viirpuid]]: Douglasi, elliptiline, kollane, must, ploomilehine, sulglõhine, täpiline, Tournefort’iTournefort'i, viltjas ja ümaralehine viirpuu ning reinvars- ja ida-viirpuu.<ref>[[Heldur Sander]], [[Alar Läänelaid]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel2066_2042.html Kukruse mõis ja park], [[Eesti Loodus]], 2007/9</ref>.
 
11 hektari suurune [[Kukruse mõisa park]] on tänapäeval<ref>[http://www.sulevnurme.org/gallery/kukruse/ Kukruse mõisa park]</ref> kaitsealune<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/1044536?leiaKehtiv Ida-Viru maakonna kaitsealuste parkide piirid], RT I, 21.04.2017, 9</ref> alakaitseala (KLO1200444).<ref>[https://eelis.ee/default.aspx?state=2%3B-1158249072%3Best%3Beelisand%3B%3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=1947 Kaitsealune ala või üksikobjekt: Kukruse mõisa park (KLO1200444)]</ref>)
 
== Isikuid ==
Kukruse mõisaga on seotud, [[Robert von Toll]]i venna [[Linnamäe mõis]]niku Arendt Wilhelm Gustavi (1800–1863) poeg, [[Venemaa keisririik|Vene]] polaaruurija [[Eduard von Toll]] (1858–1902), kellelt pärinevad Põhja-[[Siber]]i esimesed põhjalikud [[Geoloogia|geoloogilised]] ning [[Kliima|klimaatilised]] uurimused.
 
== Vaata ka ==
* [[Kukruse]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Kukruse manor}}
{{Commonskat|Kukruse manor}}
* [http://www.mois.ee/viru/kukruse.shtml Kukruse mõis Eesti mõisaportaalis]
* [https://www.kukrusemois.ee/meist/ Kukruse mõisast SA Kukruse Polaarmõisa kodulehel]
*[http://uudised.err.ee/index.php?06216352 Kukrusel avatakse polaarmõis], ERR Uudised, 1. oktoober 2010 (''artikkel ja video'')
* [http://www.kukrusemoiseha.ee/m%C3%B5isfondiloend/frames/fond_prop.php?id=3174 Kukruse mõismõisast], SA[[Eesti Kukruse Polaarmõisa kodulehelAjalooarhiiv]]is
* [http://www.ehara.ee/fondiloendapps/frameskinnistud/fond_propindex.php/et/kinnistud/view?id=31749154 Kukruse mõisastmõis (Jõhvi khk)], [[EestiKinnistute Ajalooarhiiv]]isregister
* [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=2124 Kukruse mõis. Inventariseerimine]. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=9154 Kukruse mõis (Jõhvi khk)], Kinnistute register
 
* {{Kultuurimälestis|13892}}
{{Jõhvi kihelkond}}
 
65. rida ⟶ 69. rida:
[[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]]
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Tollide mõisad]]
[[Kategooria:Toila vald]]
[[Kategooria:Jõhvi kihelkond]]
[[Kategooria:Ida-Viru maakonna kultuurimälestised]]
[[Kategooria:Tollide mõisad]]