Redaktsioon: 16. aprill 2021, kell 16:42 redigeeri PikseBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 66 515 muudatust P Robot: parandatud artikli osade järjekorda ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. aprill 2021, kell 20:40 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 901 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: [[Pilt:Imastu mõisa härjatall.jpg\|pisi\|Härjatall]] [[Pilt:Imastu mõisa kuivati.jpg\|pisi\|Kuivati]] '''Imastu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Mönnikorb'', [[vene keel]]es ''Менникорбъ'') oli [[rüütlimõis]] [[Kadrina kihelkond\|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine ~~mõis~~mõisasüda [[Tapa vald]]a [[Lääne-Viru maakond\|Lääne-Viru maakonnas]]. Imastu mõisast kagusuunas asus [[Saksi mõis\|Saksi]] ja kirdesuunas [[Udriku mõis]]. == Ajalugu == Imastu (''Mennekorwe'') mõisa mainiti esmakordselt [[1447]]. aastal. 1830. aastal pärisid mõisa krahv [[Gustav Diedrich von Rehbinder]]i surma (1826) järel tema pärijad: tütar Juliana (Julie) Magdalene Clod von [[Jürgensburg (aadlisuguvõsa)\|Jürgensburg]] ja poeg krahv, Carl von [[Rehbinder]], kuid nende omavahelisel kokkuleppel sai [[haagikohtunik]] [[Carl Gustav von Rehbinder]] [[Jõetaguse mõis (Kadrina)\|Jõetaguse]], [[Udriku mõis\|Udriku]], [[Polli mõis\|Polli]], Imastu, [[Neeruti mõis (Kadrina)\|Neeruti]], [[Võduvere mõis\|Võduvere]], [[Vandu mõis\|Vandu]], [[Pala mõis\|Pala]], [[Venevere mõis\|Venevere]], [[Luusiku mõis\|Luusiku]] ja [[Käravete mõis]]ade omanikuks, makstes selle eest kompensatsiooniks 335 000 hõberubla. Krahv Carl Gustav von Rehbinderi surma järel (1851) päris Polli, Udriku ja Imastu mõisad testamendi põhjal tema poeg krahv [[Reinhold Fabian von Rehbinder]], kes oli ka aastail [[1878]]–[[1881]] [[Eestimaa rüütelkonna peamees]]. Krahv [[Reinhold Fabian von Rehbinder]]i surma järel (1905) oli Imastu mõisa pärijaks [[1906]]. aastast tema poeg [[Heinrich Karl Eduard von Rehbinder]], kellele kinnistati ka Pala ja Udriku mõisad.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16951 Eesti Ajaloomuuseumi Kinnistute register. Imastu mõis (Kadrina khk)]</ref>. Mõisale kuulus 2021,1 hektarit mõisamaad ja 2043 hektarit lahutatud üksusi. Mõis kuulus kuni võõrandamiseni [[1919]]. aastal [[Rehbinder]]itele ning neile kuulus ka naabruses asuv [[Udriku mõis]], mõisate viimane võõrandamiseelne omanik oli krahv [[Heinrich Reinhold Rehbinder]]. Vabadussõja järel, 1920. aasta oktoobris asutati [[Eesti Punane Rist\|Eesti Punase Risti]] algatusel Imastu mõisa härrastemajas [[Imastu invaliidide kodu\|sõjainvaliidide kodu]], kuhu paigutati nii Vabadussõja kui ka Esimese maailmasõja lahingutes vigastatud sõdurid. Invaliidide kodu andis hoolealustele täieliku ülalpidamise ja arstiabi.<ref>[http://www.monument.ee/tapa-linn-ja-vald/tapa-vabadussoda-imastu-invaliidide-kodu Tapa Vabadussõda Imastu invaliidide kodu], www.monument.ee</ref>. === Mõisast valdadeks === [[1866]]. aastal moodustati Imastu mõisale kuulunud maadest: [[Kadrina kihelkond]]a kuulunud [[Undla vald (Kadrina kihelkond)\|Undla vald]] (''Undel'') ja [[Imastu vald]] (''Mönnikorb''). [[1893]]. aastal liideti Imastu vald Undla vallaga ühiseks ''Undla vallaks''. Mõisasüda asus 1913. aastal Undla vallas. == Mõisahooned == Mõisa peahoone arhitekt oli [[Friedrich Modi]], kelle 1880ndate alguses projekteeritud väike ühekorruseline kõrge sokli ning ''mezzanino''<nowiki/>'na mõjuva pealisehitisega historitsistlik kivimaja, suhteliselt rikkaliku krohvdekooriga (profileeritud karniisid, aknapealised jne). Esifassaadi ilmestab kolmnurkfrontooni ja suurte kaarakendega esik, millest laskub pargi suunas lai trepp; räästakarniiside all on rida väikesi ümaraknaid.<ref>[http://www.eestigiid.ee/?SCat=15&CatID=0&ItemID=437 Eesti giid. Imastu mõis]</ref>. Viilkatuse ja keskosas asuvate kaarakendega hoone valmis [[1882]]. aastal. 20. sajandi algul lisati hoone parempoolsesse otsa puhta vuugiga madalam punastest tellistest tiibehitis. Mõisast on säilinud hulk kõrvalhooneid. Neist esinduslikem on peahooneesise väljaku äärne üheksa kaaravaga ait 18. sajandi lõpust. Mitu kõrvalhoonet on suurel määral ümber ehitatud. == Tänapäev == Mõisasüdames asus aastaid [[Imastu ~~hooldekodu\|~~hooldekodu]]. Tänapäeval on see kolinud lähedal asuvasse uude korpusse ja mõisahoone on eravalduses. Imastu mõis ja selle kõrvalhooned on tunnistatud kultuurimälestiseks.<ref>[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=984701 Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine. Kultuuriministri 17. jaanuari 2006. a käskkiri nr 12]</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat\|Imastu manor}} * [http://www.mois.ee/viru/imastu.shtml Eesti mõisaportaal] * [https://dea.digar.ee/page/aripaev/2009/06/02/7 Snorase panga nõudel on Savenkovi firma kinnisvara müügis]. Äripäev, 2. juuni 2009. * [http://www.ehitusuudised.ee/?ArticleID=818953f6-6f69-4cb6-8b20-48ff5572715b Kohtutäitur müüb kordusenampakkumisel seitset suurärimees Igor Savenkovi enamusosalusega firmale Renassa Haldus OÜ kuuluvat kinnisvara, sealhulgas maatulundusmaa 100%, Imastu mõis Lääne-Virumaal. Pindala 2,87 ha. Varal on hüpoteek summas 16 mln krooni] 1. juuni 2009 {{Kadrina kihelkond}} {{~~Coordinate~~koord\|NS=59.272222\|EW=26.003333\|type=landmark\|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Kadrina kihelkond]] [[Kategooria:Rehbinderite mõisad]] ~~[[Kategooria:Eesti kultuurimälestised]]~~

Imastu mõis: erinevus redaktsioonide vahel