Hiiu-Suuremõisa mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
23. rida:
Mõisa barokkstiilis kahekorruseline murdkelpkatusega peahoone ('''Suuremõisa loss''') rajati aastail [[1755]]–[[1760]], ühekorruselised tiibehitised rajati [[1770. aastad|1770. aastatel]]. Rahvajutu järgi olnud vanal mõisal maa-alused käigud, millest üks ühendas mõisa [[Pühalepa kirik|Pühalepa kirikuga]] ning teine jõudnud välja "ussikeldri" juurde. Ehitusel osalesid talupojad kuni 30 km kauguselt ning pärimuse kohaselt organiseeriti kivide müürimiseks inimkett, mille abil anti kive edasi paari kilomeetri kaugusel olevast Hilleste paemurrust
Mõisas oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on [[tall]], tallmeistrimaja, [[tõllakuur]], [[ait]], [[jääkelder]], [[sepikoda]], [[kasvuhoone]] (pole säilinud!), [[küün]], tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, [[juustukoda]], [[meierei]], [[masinarehi]] ja magasiait (hiljem väike [[laut|laut)]] ning [[hollandi tuuleveski]], [[kõrts]]i, [[viinavabrik]]u ja "ussikeldri" varemed.
Võõrandamise järel alustas lossis tööd kool. [[Eesti NSV|Nõukogude periood]]il oli seal algkool, raamatukogu ja kino, alates [[1977]]. aastast [[Suuremõisa sovhoostehnikum]]. Loss on siiani kasutusel, seal asuvad Suuremõisa Rahvamaja, [[Suuremõisa Põhikool]]i ja [[Hiiumaa Ametikool]]i (endise Suuremõisa tehnikumi) ruumid.
| |||