Sirgjoonejooks: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kamma (arutelu | kaastöö)
Kamma (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
'''Sirgjoonejooks''' on [[Jooks (sport)|jooksuspordi ala]], milles kaardil [[sirgjoon]]e moodustav distants läbitakse maastikul. Võistlusspordina harrastades on eesmärk läbida võimalikult pikk distants sirgjoonest kõrvale kaldumata.
 
Jooksuala [[maailmarekord]] kuulub [[Timmo Tammemäe]]le ja [[Sander Linnus]]ele, kes 17. aprillil 2021 läbisid 58,2 kmkilomeetri pikkuse sirgjoone [[Suurupi]]st [[Järvamaa]]le.<ref>{{Netiviide |autor=Janek Oblikas |url=https://www.marathon100.com/uudised/vaata/timmo-tammemae-ja-sander-linnus-pustitasid-ebatavalisel-jooksualal-uue-maailma-tippmargi |pealkiri=Timmo Tammemäe ja Sander Linnus püstitasid ebatavalisel jooksualal uue maailma tippmargi |väljaanne=Marathon100 |aeg=18. aprill 2021 |vaadatud=18. aprill 2021}}</ref><ref name="jokela">{{Netiviide |autor=Petteri Jokela |url=https://ultrajuoksu.fi/eesti-meistrivoistlused-sirgjoonejooksus-2020/ |pealkiri=Eesti Meistrivõistlused Sirgjoonejooksus 2020 |väljaanne=ultrajuoksu.fi |aeg=28. aprill 2020 |vaadatud=18. aprill 2021}}</ref>
 
==Reeglid==
9. rida:
==Ajalugu==
 
Spordiala on tekkinud kunsti ja spordi vastastikuses dialoogis, selle ajalugu võib seostada 2011. aastal nelja matkaja avaliku katsega minna sirgjoont pidi [[Tallinn]]ast [[Tartu]]sse. Võistlusspordina on sirgjoonejooksu hakatud Eestis harrastama [[COVID-19]] karantiini ja piirangute tingimustes, esimene maailmarekord oli registreeritud 18. novembril 2017 [[Rootsi]]s, kus Martin Regborn, Viktor Larsson ja Jakob Wallenhammar läbisid 31,7 kilomeetrit.<ref>{{Netiviide |autor=Reigo Kimmel |url=https://gpskunst.ee/sirgjoon/ |pealkiri=Kas sirgjoon on kunst? |aeg=26. aprill 2020 |vaadatud=18. aprill 2021}}</ref><ref name="jokela" />
 
==Vaata ka==