Redaktsioon: 16. aprill 2021, kell 08:59 redigeeri Merleke5 (arutelu \| kaastöö) 19 800 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. aprill 2021, kell 18:16 redigeeri eemalda Pikne (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 48 930 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[~~Pilt~~Fail:Vasalemma mõisa peahoone, 1893 (3).jpg\|pisi~~\|300px~~\|Kunagise Vasalemma mõisa peahoone]] ~~Pilt~~[[Fail:Vasalemma mõisa park, 19.-20.saj.jpg\|pisi\|Mõisa park]]▼ '''Vasalemma mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wassalem'') oli [[rüütlimõis]] [[Harju-Madise kihelkond\|Harju-Madise kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Lääne-Harju vald]]a [[Harju maakond\|Harju maakonnas]].▼ ▲'''Vasalemma mõis''' ([[saksa keel]]es ''Wassalem'') oli [[rüütlimõis]] Harjumaal [[Harju-Madise kihelkond\|Harju-Madise kihelkonnas]] ~~[[Harjumaa]]l~~. Nüüdisajal jääb kunagine ~~mõis~~mõisasüda [[Lääne-Harju vald]]a [[Harju maakond\|Harju maakonnas]]. Vasalemma mõisa peahoone on Eesti [[Uusgooti stiil\|uusgooti]] arhitektuuri silmapaistvamaid ja hilisemaid näiteid. 6. rida ⟶ 8. rida: Mõisa järgi on nime saanud [[Keila lade]]me [[Vasalemma kihistu]].<ref name="stratigraafia.info">[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Vasalemma%20kihistu Vasalemma kihistu Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis] (vaadatud 15.08.2019)</ref> == Ajalugu == Keskajal kuulusid [[Vasalemma~~\|Vasalemma küla~~]] küla ja selle ümbrus [[Padise klooster\|Padise kloostri]] maade hulka.<ref name=":6" /><ref name=":4" /> [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ajal, 18. sajandi algul rajasid Padise omanikud [[Ramm\|von Rammid]] sealsetele aladele väikese abimõisa.<ref name=":2" /> Vasalemma mõis sai iseseisva üksusena alguse 17. märtsil 1825, mil von Rammide pärandi jagamise käigus eraldati sealsed maad [[Padise mõis]]a omadest.<ref name=":3" /><ref name=":0" /> Mõisa omanikuks sai [[Thomas von Ramm]]. Esimeseks härrastemajaks oli väike kahesambalise portikusega puithoone, mis asus praeguse hoone lähedal (lammutati 1940. aastal).<ref name="2t1rj" /> 13. rida ⟶ 15. rida: 1874. aastal müüsid von Rammid mõisa [[Theodor Boustedt]]ile.<ref name=":1" /> 1886. aastal läks mõis Norra päritolu [[Baggehufwudt~~\|Baggehufwudtide~~]]ide perekonna valdusesse. Tegu oli ühe Harjumaa jõukaima mõisnikuperekonnaga, kelle omanduses olid ka [[Saku mõis]] koos [[Saku Õlletehas\|õllevabrikuga]] ja [[Nõva mõis]]. Saku mõisa õllevabriku oli käima lükanud tolleaegse Eestimaa aadelkonna üks juhtfiguure, [[Valerian von Baggehufwudt]]. Sellest kujunes üks Baltimaade suurimaid õlletehaseid.<ref name=":0" /> 1892. aastal kirjutas Valerian von Baggehufwudt Vasalemma mõisa kingitusena oma poja Eduardi nimele. [[Eduard von Baggehufwudt (vanem)]] tegeles isa jälgedes käies samuti töösturina ning oli abielus arhitekt [[Nikolai von Glehn]]i tütre Elsbethiga.<ref name=":4" /> 1911. aastal heideti ta Eestimaa rüütelkonnast välja. Tema poeg [[Ned de Baggo]] oli tuntud aktifotograaf. Ned de Baggol oli suur osa uue härrastemaja püstitamisel, sest suur osa vajalikust rahalisest kapitalist tuli tema [[Nõva mõis\|Nõvalt]] pärit kuulsast [[Ungern-Sternberg]]ide soost abikaasalt Juliane von Ungern-Sternbergilt.<ref name=":0" /> == Peahoone arhitektuur == [[~~Pilt~~Fail:Vasalemma mõisa peahoone, 1893 (1).jpg\|pisi\|Mõisa peahoone]] [[Fail:Vasalemma mõisa torn.JPG\|~~Mõisa~~pisi\|püsti\|Peahoone torn]]▼ Kõrge nurgatorniga inglise [[uusgooti stiil]]is peahoone rajati umbes aastatel 1892–1894. Ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ehk nn [[Vasalemma marmor]]it.<ref name=":3" /> Seda puhta vuugiga paekiviehitist on peetud Eestis üheks ilusamaks omataoliseks.<ref name=":1" /> Detailikäsitluselt sarnaneb see [[Laitse mõis]]ahoonega.<ref name=":2" /> Vasalemma mõisa peahoone arhitekt on teadmata, stiililiselt on seda seostatud nii Eduard von Baggehufwudti äia [[Nikolai von Glehn]]iga kui ka linnaehitaja [[Konstantin Wilcken]]iga,<ref name="slTV3" />, kuid dokumentaalsed tõendid puuduvad. Hoone kujundamisel on eeskuju võetud Inglise keskaegsetest rüütlilossidest, mida on aga stiliseeritud ja põimitud muulähteliste, sealhulgas [[Klassitsism\|järelklassitsistlike]] ja [[Renessanssarhitektuur\|uusrenessanslike]] stiilielementidega.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> Peahoone on igast küljest vabalt vaadeldav, kahe- ja osalt kolmekorruseline ning põhiplaanilt peaaegu ruudukujuline.<ref name=":2" /> 35. rida ⟶ 38. rida: == Mõisakompleks == [[Pilt:Vasalemma mõisa veetorn-veski 2013.jpg\|pisi\|Vasalemma mõisa veetorn-veski 2013. aastal]] [[Pilt:Vasalemma mõisa ait-kuivati, 19.-20.saj (1).jpg\|pisi\|Mõisa ait-kuivati]]▼ [[Pilt:Vasalemma mõisa värav, 19.-20.saj.jpg\|pisi\|Mõisa värav]]▼ Algselt oli mõisahoone ümbritsetud uusbarokse pargiga.<ref name=":2" /> Peahooneni viis uhke paekivist sild ning uusgooti tornikestega peavärav, millest tänapäevaks on alles vaid otsapostid ja sepisväravad.<ref name=":3" /> Mõisa peahoonele lisaks rajati arvukalt lisahooneid, sh [[meierei]], veetorn-tuuleveski ja viinavabrik.<ref name=":0" /> <gallery>▼ Pilt:Vasalemma mõisa kaheruumiline kelder, 19.-20.saj.jpg\|Mõisa kaheruumiline kelder▼ Pilt:Vasalemma mõisa kelder, 19.-20.saj.jpg\|Mõisa kelder▼ Pilt:Vasalemma mõisa ait, 19.-20.saj.jpg\|Mõisa ait▼ Vasalemma mõisa sepikoda, 19.-20.saj.jpg\|Mõisa sepikoda▼ </gallery>▼ == Vasalemma mõisa tuuleveski == 43. rida ⟶ 56. rida: == Paekivitööstus == Seoses uue härrastemaja rajamisega panid Baggehufwudtid aluse kohalikule paekivitööstusele,<ref name=":3" /> mis jätkub ka tänapäeval. Kohalik [[paekivi]], mis on tuntuks saanud [[Vasalemma marmor~~\|Vasalemma marmorina~~]]ina, võeti kasutusele juba 13. sajandi keskpaiku [[Padise klooster\|Padise kloostri]] rajamisel. Nüüd hakati kõrgekvaliteedilisi dolomiidiplokke vedama välja nii mujale Eestisse kui ka [[Venemaa]]le, [[Riia\|Riiga]], [[Soome]] ja [[Preisimaa]]le ([[Marienburg]]i loss). Muu hulgas on siinset paekivi võimalik näha [[Harju-Risti kirik]]us ja [[Kadrioru administratiivhoone\|Kadrioru presidendilossis]], aga ka [[Peterburi]]s. Parimaks näiteks nn Vasalemma marmori kasutamisest on aga Vasalemma härrastemaja ise.<ref name="URMIw" /> Dolomiiditööstuse ning tavapärase põllunduse ja karjakasvatuse kõrval tegeleti veel mitmete teiste tööstusalade, nagu telliskivitööstuse ja puuvilla töötlemisega.<ref name=":3" /> Siin asutatud linnukasvatus sai 19. sajandi lõpuks üheks Eesti suurimaks.<ref name=":0" /> Eksootilistele lindudele keskendudes peeti nii faasaneid, pärlkanu kui ka kanaari- ja paabulinde, lisaks kasvatati tõukoeri ja -küülikuid.<ref name=":3" /> 50. rida ⟶ 63. rida: Mõisa viimane omanik oli peahoone rajada lasknud Eduard von Baggehufwudt.<ref name="Wv8Jv" /> 1915. aastal küüditati ta Venemaale, [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] ajal suundus elama Saksamaale.<ref name=":3" /> [[1919. aasta maareform]]iga mõis riigistati ning selles asus aianduskool ja [[Tallinna Õpetajate Selts]]i puhkekodu.<ref name="41dXm" /> [[1922]]. aastal rentis selts osa ruume [[Padise vald (Harju-Madise kihelkond)\|Kloostri vallale]] kooli avamiseks. Sellest peale töötab mõisahoones kool (praegu [[Vasalemma Põhikool]]).<ref name=":1" /> Härrastemaja lähedal asub kooli juhataja ja tuntud lastekirjaniku [[Julius Oengo]] mälestuskivi. Hoonet saab näha muu hulgas filmides ~~“Musträstaste~~"Musträstaste ~~saladus”~~saladus", ~~“20~~"20 aastat ~~hiljem”~~hiljem" ning ~~“10~~"10 aastat ~~hiljem”~~hiljem". == ~~Pildid~~Vaata ka == * [[Ned de Baggo]]▼ ▲<gallery> ▲Vasalemma mõisa torn.JPG\|Mõisa torn ~~Pilt:Vasalemma mõisa peahoone, 1893 (2).jpg\|Mõisa peahoone~~ ▲Pilt:Vasalemma mõisa ait-kuivati, 19.-20.saj (1).jpg\|Mõisa ait-kuivati ~~Pilt:Vasalemma mõisa ait-kuivati, 19.-20.saj (2).jpg\|Mõisa ait-kuivati~~ ~~Pilt:Vasalemma mõisa veetorn, 19.-20.saj (1).jpg\|Mõisa veetorn-veski~~ ▲Pilt:Vasalemma mõisa värav, 19.-20.saj.jpg\|Mõisa värav ▲Pilt:Vasalemma mõisa kaheruumiline kelder, 19.-20.saj.jpg\|Mõisa kaheruumiline kelder ▲Pilt:Vasalemma mõisa kelder, 19.-20.saj.jpg\|Mõisa kelder ▲Pilt:Vasalemma mõisa park, 19.-20.saj.jpg\|Mõisa park ▲Pilt:Vasalemma mõisa ait, 19.-20.saj.jpg\|Mõisa ait ▲Vasalemma mõisa sepikoda, 19.-20.saj.jpg\|Mõisa sepikoda ▲</gallery> ~~==Vaata ka==~~ [[Eesti mõisate loend]] [[Uusgooti stiil\|Uusgootika]] ▲[[Ned de Baggo]] == Viited == 94. rida ⟶ 90. rida: }} == Välislingid == {{~~Commons~~Commonskat\|~~Category:~~Vasalemma manor}}▼ {{RA mõisaregister\|2672}} [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16685&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=Vasalemma&_xr=eNotjE0OgyAQhe8yF6iYLuzjGE3cNhMlMBGwdXBlvLtoXX0v749hsAkay3j%252BhaJtQZPkLFrW8aGOlyG8JX2jo5oaA4oSymcuKtmf1gvUs3J0KfFVAf1umpNdXXD2K%252Fvrod67QnbfD97qJ5M%253D Vasalemma mõis (Harju-Madise khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16685 Vasalemma mõis (Harju-Madise khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is ▲{{Commons\|Category:Vasalemma manor}} * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=2333 Vasalemma mõis. Inventariseerimine]. Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid. {{kultuurimälestis\|ID=2978}} [http://www.mois.ee/harju/vasalemma.shtml Vasalemma mõisast Eesti mõisaportaalis] {{Harju-Madise kihelkond}} {{~~Coordinate~~koord\|type=landmark\|region=EE}} [[Kategooria:Harjumaa mõisad]]▼ [[Kategooria:Harju-Madise kihelkonna mõisad]]▼ [[Kategooria:Rammide mõisad]] [[Kategooria:Baggehufwudtide mõisad]] ▲[[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] ▲[[Kategooria:Harju-Madise kihelkonna mõisad]] ~~[[Kategooria:Harju maakonna kultuurimälestised]]~~ ~~[[Kategooria:Uusgooti ehitised Eestis]]~~

Vasalemma mõis: erinevus redaktsioonide vahel