Erinevus lehekülje "Eesti Advokatuur" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
'''Eesti Advokatuur''' (algselt '''Vannutatud Advokaatide Nõukogu''') on 14. juunil [[1919]] asutatud [[Eesti]] [[Advokaat|advokaatide]] kutseühendus, mis korraldab õigusteenuse osutamist era- ja avalikes huvides ning kaitseb advokaatide kutsealaseid õigusi. Eesti Advokatuur aitab oma liikmeid nende kutsealases tegevuses, teostab järelevalvet ning aitab edasi kanda Eesti advokaatide traditsioone.
 
Eesti Advokatuuril on oma sümboolika, mille moodustavad advokatuuri lipp, esimehe ametiraha, teenetemedal ningja rinnamärk.
 
==Ajalugu==
Eestkõnelejate ja kohtusse otsuse tegemiseks kaasatud kohalike meeste kogemus ulatus suulises kultuuris 19. sajandisse, kui vallakohtud anti üle kohalike taluperemeeste kätte. Esimeste eestlastest advokaatide leidmine sel perioodil on raskendatud, kuna sakslastega võrdsete sotsiaalsete võimaluste avardumiseks loobusid paljud oma rahvuslikust päritolust.
 
1917. aastal tõusis Karksi vallakohtuniku pojapoeg Jaan Poska (1866-19201866–1920) Eestimaa kubermangu komissariks ehk senise Eestimaa kubermangu ja sellele lisandunud Liivimaa eestlaste osa kõrgeimaks ametnikuks. Alates 24.veebrauarist veebruarist 1918 tegutsesoli Poska Eesti välisministrinavälisminister ja tema eestvedamisel kirjutati alla Tartu rahuleping. Sealjuures oli Jaan Poska mõju tähtis tema käe all tegutsenud noorematele advokaatidele Konstantin Pätsile ja Ado Birkile (Maanõukogu liige, Asutava Kogu liige, hilisem välisminister), kellel oli oluline roll Eesti riigi sünni juures.<ref> {{netiviide
| autor=Tark, Aare
| url = https://arvamus.postimees.ee/4431303/eesti-riigi-ammaemandad-ehk-kes-oigupoolest-olid-eesti-esimesed-advokaadid
}} </ref>
 
Enne esimest maailmasõda kogunesid Tallinnas ja teisteski linnades mitmed silmapaistvad eestlastest advokaadid, kes leidsid aega tegelda vahetu kohtutöö kõrval ka laiemalt ühiskonna harimisega. Jaan Poska kõrvale astusid Jaan Teemant, Jüri Vilms (Päästekomitee liige, Eesti esimene kohtuminister ja peaministri asetäitja), Otto Strandman (Asutava Kogu liige, hilisem välis- ja kohtuminister, ka riigivanem), August Rei (Asutava Kogu liige, hilisem riigivanem, välisminister, O. Tiefi valitsuse välisminister Rootsis, pagulasvalitsuse peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes).
 
Maanõukogu aktiivsete liikmete hulgas oli otsustavate õiguslike sammude tegemise juures tuntud Eesti advokaate (Otto Strandman, Jaan Poska, Jaan Teemant, Konstantin Päts, Jüri Vilms). Samuti olid eestlastest advokaadid valitud Venemaa Asutava Kogu liikmeteks.
Eesti advokatuuri alguseks oli [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] asutamine 14. juunil 1919.
 
Asutamiskoosolekust Tallinna kohtukoja ruumides võttis osa 18 isikut 35 Eestis tegutsenud vannutatud advokaadist: [[Martin Hirsch]], [[Johann Daugull]], [[Jaan Leesment]], [[Leopold Meder]], [[Voldemar Oldekop]], [[Jaan Laur]], [[Tõnis Jürine]], [[Viktor Johanson]], [[Jaan Teemant]], [[Artur Beek]], [[Artur Gabler]], [[Edgard Koch]], [[Balduin Limberg]], [[Hermann Koch]], [[Heinrich von Sievers]], [[Alexander von Bodisco]], [[Bernhard Maydell]] ningja [[Kaarel Parts]].
 
Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimeheks valiti Jaan Teemant, tema abiks Martin Hirsch ja liikmeteks Tõnis Jürine, Voldemar Oldekop, Kaarel Parts ja Jaan Leesment. Jaan Teemant oli Eesti advokatuuri esimees kuni [[1925]]. aasta lõpuni. 28. jaanuaril [[1926]] valiti nõukogu esimeheks [[Alfred Maurer]], kes jäi sellele kohale kuni [[1941]]. aastani.
 
1920. aasta alguses oli Eestis 43 vandeadvokaati ja 15 [[vandeadvokaadi abi]]. 1920. aastate jooksul muutus juuraharidus üha populaarsemaks ning kümnendi teisel poolel hakkas vannutatud advokaatide ningja nende abide arv jõudsalt kasvama. 1. jaanuariksjaanuaril 1940 tegutses Eestis 387 vandeadvokaati, 51 vanemat ja 53 nooremat abi.
 
1927–1938 tegutses Tartus [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu Tartu osakond]], mida juhtis [[Ferdinand Karlson]].
 
== Tegevus ==
Advokatuur korraldab advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonna, riigiasutuste ning erinevateja organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal. Advokatuur osaleb ka õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur kriminaal- ja väärteomenetlustes kaitset ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades.
 
===Juhtorganid===
 
=== Vastutustundlik ettevõtlus ===
Eesti Advokatuur osaleb mitmes sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse (CSR) projektis näiteks tehes koostööd Heateo Sihtasutusega sotsiaalse ettevõtluse õigusalases nõustamises. Samuti tehakse koostööd Lastekaitse Liiduga (LKL), toetades ajakirja Märka Last väljaandmist ja LKL-iLastekaitse Liidu korraldatavaid laste suvelaagreid.
 
== Esimehed ==
*[[Toomas Vaher]] (2010–2013)
*[[Sten Luiga]] (2013–2016)
*[[Hannes Vallikivi]] (2016-20192016–2019)
*[[Jaanus Tehver]] (2019-2019–)
 
==Vaata ka==
* [[Eesti advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus]]
* [[Eesti Advokatuuri teenetemedal]]
 
==Viited==
 
==Kirjandus==
*[[Lauri Vahtre]], Eesti advokatuuri ajalugu 1919–1994. Ilo 2005.
*Advokatuurile anti uued alused. [[Uus Eesti]], 9. aprill 1938, nr 99, lk 5.
*Advokaadid asutavad pensionikassa. Uus Eesti, 27. veebruar 1939, nr 57, lk 3.
123 375

muudatust