Vändra kurttummade kool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
19. rida:
Alates 1900. aastast oli koolis kaheksa klassi. Õppekavas olid hääleharjutused, keeleõpetus, arvutamine, usuõpetus, maateadus, loodusõpetus, joonestamine, võimlemine ja käsitöö. Koolis õppimine oli tasuline.<ref name="RA fondiloend" />
 
1906. aasta teisel poolel teatas Hörschelmann, et majanduslike raskuste tõttu on kooli püsimine muutunud küsitavaks. Seni õpetajana töötanud Volmer Univer suundus 1. jaanuarist 1907 tööle Venamaale Samara kurttummade kooli. Vändra kurttummade kool tegutses siiski edasi. Aastatel 1907–1916 töötas selle juhtajana [[Peeter Kenkmann]] ja aastatel 1916–1917 [[Margarethe Kenkmann]]. 1917. aastal oli Vändra kurttummadekoolil jälle nii juhataja kui ka rahandusline kriis. "Ehwata" selts kutsus kriisi lahendama Volmer Univeri, kellest sai kooli uus juhataja ja kes oli selles ametis kuni 1932. aastani (alates 1924. aastast [[Porkuni Kurttummade Kool|Porkuni Riigi KurttummadekooliKurttummade Kooli]] juhataja).<ref name=":2" />
 
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal esitasid kooli juhataja [[Volmer Univer]] ja "Ehwata" seltsi direktoorium vabariigi haridusministeeriumile palve kool riigi alluvusse üle võtta. Järgneski ametlik teade, et Eesti Vabariigi valitsus on otsustanud võtta alates 1. jaanuarist 1920 Vändra kurttummade kooli riigikoolide nimekirja. Seega lõppes 31. detsembril 1919 Vändra kurttummade kooli sõltuvus "Ehwata" seltsist ja kool ei olnud enam erakool.<ref name=":0" /> 15. mail 1924 kolis Vändra kurttummade kool [[Porkuni Kool|Porkunisse]].<ref name=":0" />