Vändra kurttummade kool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
13. rida:
9. detsembril 1882 kinnitati kooli ülalpidamiseks Pärnu kurttummade koolitamise seltsi "Ehwata" põhikiri.<ref name=":0" /><ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref><ref>Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929</ref><ref name=":1" /> "Kurttummade eest hoolitsemiseks” oli rajatud “Ehwata” selts juba 1865. aastal Tartus. Hiljem rajati "Ehwata" selts ka Viljandis (1890), Hallistes (1890) jm. 1889. aastal tehti koolimajale juurdeehitus ja seetõttu oli võimalik avada ka kolmas klass.<ref name=":0" /> Sokolowski kutsus õpetajaks senise Vana-Vändra "Aleksandrikooli" õpetaja [[Volmer Univer|Volmer Univeri]].
 
1893. aastal avati koolis neljas klass.<ref name=":0" /> 15. augustil 1894 sai [[Johannes Eglon]]i järel kooli juhatajaks kurttummade kasvatamises end täiendanud Vändra pastor [[Constantin Immanuel Hörschelmann|Constantin Hoerschelmann]].<ref name=":1">[https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia.] Koostaja Heino Rannap, 2012.</ref>
 
Alates 1898. aastast oli kool keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)|Aleksandra Fjodorovna]] kaitse all. Kooli toetasid rahalisel ka Liivimaa ja Eestimaa rüütelkond ning Tallinna linn. Kurttummade koolid olid veel Saaremaal Pühal (1893–1932, suleti rahapuudusel) ja Võrumaal Põlvas (1897–1916), aga Vändra kool oli kõige tuntum.<ref name=":0" />