Vändra kurttummade kool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
7. rida:
Õppetöö aluseks oli nn saksa meetod ehk kurttummadele kõnekeele õpetamine.<ref name="RA fondiloend" /> Õppeainetest oli esimene usuõpetus. Õpetati veel aritmeetikat, grammatikat, geograafiat, loodusõpetust, joonistamist ja tööõpetust. Kuna usuõpetusel oli koolis tähtis koht, siis lõppes ka koolikursus leeriga.<ref name=":0" />
1870. aastal moodustati kooli haldamiseks ümbruskonna kirikuõpetajatest koosnev kuratoorium, mille tegevus küll 1870. aastate lõpul hääbus.<ref name="RA fondiloend" />
1879. aastal avati koolis teine klass ja 1885/1886. õ-a õppis koolis juba 20 õpilast.<ref name=":0" /> 1882. aastal asutati kooli ülalpidamiseks Pärnu kurttummade koolitamise selts "Ehwata".<ref name=":0" /><ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref><ref>Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929</ref> "Kurttummade eest hoolitsemiseks” oli rajatud “Ehwata” selts juba 1865. aastal Tartus. Hiljem rajati "Ehwata" selts ka Viljandis (1890), Hallistes (1890) jm. 1889. aastal tehti koolimajale juurdeehitus ja seetõttu oli võimalik avada ka kolmas klass.<ref name=":0" /> Sokolowski kutsus õpetajaks senise Vana-Vändra "Aleksandrikooli" õpetaja [[Volmer Univer|Volmer Univeri]]. 1893. aastal avati koolis neljas klass.<ref name=":0" />
Alates 1898. aastast oli kool keisrinna [[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)|Aleksandra Fjodorovna]] kaitse all. Kooli toetasid rahalisel ka Liivimaa ja Eestimaa rüütelkond ning Tallinna linn. Kurttummade koolid olid veel Saaremaal Pühal (1893–1932, suleti rahapuudusel) ja Võrumaal Põlvas (1897–1916), aga Vändra kool oli kõige tuntum.<ref name=":0" />
18. rida ⟶ 24. rida:
Koolimaja asupaigaks valiti maa-ala Paide ja Viljandi maantee vahel. See kuulus mõisnik [[Carl von Ditmar|Carl von Ditmarile]] ja seda tuli temalt rentida.<ref name=":0" /> 1877. aastal osteti maa (Kingisepa talu) [[Vändra mõis|Vana-Vändra mõisalt]] koolile.<ref name="RA fondiloend" />
Õpilaste arvu pidev suurenemine nõudis koolimajale järjest uute juurdeehituste tegemist. 1889. aastal tehti vanale koolimajale juurdeehitus, mis võimaldas avada kolmanda klassikomplekti. 1893. aastal ehitati uus avaram koolimaja ja avati neljas klassikomplekt. Kooli ruumide laiendamisega tuli ka tarvidus uue mööbli järele. Uue mööbli ostmiseks aga raha ei jätkunud ja seetõttu osteti vana mööbel.<ref name=":0" />
Pärast kurttummade kooli üleviimist [[Porkuni|Porkunisse]] oli hoone edaspidi pikka aega kasutuses [[Vändra Gümnaasium|Vändra kooli]] algklasside majana ja internaadina, lõpuks täiskasvanute õhtukoolina.Alates 1990. aastatest on hoone seisnud kasutuseta ja see on osaliselt lammutatud.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84068372/taispuidust-ehitistel-on-vagi Metsalood, Leili. Täispuidust ehitistel on vägi.] Maaleht, 26. mai 2017.</ref>
| |||