Mõistus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida:
[[Antiikfilosoofia]]s puudub aru ja mõistuse [[selge]] eristamine ja pole ka täpselt arusaadav, milles peaks see seisnema.
Näiteks [[Platon]] kasutab sageli eristatult sõnu ''[[dianoia]]'' ja ''[[noēsis]]'', mida on püütud sarnaselt mõistuse ja aru eristusega lahku lüüa. Kui esimene on seotud millegi mõttesse haaramisega läbi mingi kindla vaatenurga (''dia''), siis teine on seotud vaimse aktiviteediga üldisemalt. Samas pärinevad mõlemad sõnad samast
Platon eristab oma "[[Riik (Platoni dialoog)|Riigi]]" seitsmendas raamatus ''dianoia'' ''nous''<nowiki>'</nowiki>ist kui mõtlemise, mis liigub eeldustelt järeldustele ja tagasi, viimane aga püüab jõuda eeldamatu aluseni, mis pole millestki tuletatav või järeldatav. Samas pole Platoni eristus terminoloogiline, kuna ta kasutab neid sõnu juba seitsmenda raamatu lõpus natuke teisiti. Teadmist käsitlevas dialoogis "[[Theaitetos (Platoni dialoog)|Theaitetos]]" ei kasuta ta olulistes määratlustes ''nous''<nowiki>'</nowiki>i üldse.
| |||