Mõistus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö) Link |
|||
13. rida:
Need terminid on tinglikud ega pruugi olla kasutatavad sõnade ''Verstand'' ja ''Vernunft'' tõlkevastetena kõigis filosoofilistes kontekstides. Nad ei arvesta täiel määral ka sõnade "aru" ja "mõistus" seost teiste eesti keele sõnadega. Aru on eesti keeles seotud arutlemisega ja mõistus on seotud mõistmisega. Selle valguses ei pruugi "aru" ka Kanti termini ''Verstand'' vastena olla õigustatud, sest ''Verstand'' on seotud [[meeled|meeleandmete]] automaatse korrastamisega [[Tunnetus (filosoofia)|tunnetusvõime]] jaoks, st inimesele mõistetavaks tegemisega. Kanti ''Verstand'' ei arutle, vaid rakendub iseenesest. Sestap on see pigem lähedane eesti keele "mõistusele". Väärib rõhutamist, et ka vastavat verbi ''verstehen'' tõlgitakse sageli sõnaga "mõistma".
''Vernunft'' tähendab saksa keeles aga kõige üldisemat mõtlemise võimet, mis haarab endasse kõikvõimalikud alamvormid. Kantil on see võime, mille abil tunnetusvõimeid arutlevalt liigendatakse
==Antiikfilosoofia==
| |||