Eesti Kunstiakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wim b (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja Art dork 666 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Amherst99.
Märgis: Tühistamine
Resümee puudub
30. rida:
 
2017. aastal jõudis EKA ainsa Ida-Euroopa kunstikõrgkoolina maailma parimate kunsti- ja disainiülikoolide QS edetabelisse.<ref>[https://www.topuniversities.com/universities/estonian-academy-arts Estonian Academy of Arts] topuniversities.com</ref>
 
==Kunstiõpetuse ajalugu Tallinnas==
[[Pilt:Eesti Kunstiakadeemia tulevane õppehoone Kotzebue 1-Põhja pst 7, Tallinn.jpg|pisi|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone Kotzebue 1 // Põhja pst 7, Tallinn (projektjoonis)]]
[[Fail:Tallinn, tehasehoone Põhja pst 7, 1932.jpg|pisi|Tehasehoone enne EKA majaks saamist]]
 
==Eesti Kunstiakadeemia teaduskonnad==
Eesti Kunstiakadeemias on neli teaduskonda:
* arhitektuuriteaduskond,
* disainiteaduskond,
* kunstikultuuri teaduskond,
* [[Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond|vabade kunstide teaduskond]].<ref name="EKA_">[https://www.artun.ee/akadeemia/teaduskonnad/vabade-kunstide-teaduskond/ vabade kunstide teaduskond]</ref>
 
Akadeemial on raamatukogu, galerii, ühiselamu ja praktikabaas [[Tamse]]s Muhumaal.
== Eesti Kunstiakadeemia direktorid ==
*1914 – 1934 [[Voldemar Päts]] Tallinna Kunsttööstuskooli ja Riigi Kunsttööstuskooli direktor
*1934 – 1937 [[August Kilgas]] Riigi Kunsttööstuskooli rektor
*1. jaanuar 1938 – [[Hans Kuusik]] Riigi Kunsttööstuskooli direktor
*1940 [[Ernst Kesa]] Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunstikooli direktor
*1940 – 1941 [[Anton Starkopf]] Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunstikooli direktor
*1942 – 1943 [[Voldemar Mellik]] Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli direktor
*1944 – 1945 [[Ferdi Sannamees]] Tallinna Riikliku Tarbekunstiinstituudi direktor
*1945 – 1949 [[Adamson-Eric|Erich Carl Hugo Adamson]] Tallinna Riikliku Tarbekunstiinstituudi direktor
*1949 – 1959 [[Friedrich Leht]] Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi direktor
*1959 – 1989 [[Jaan Vares]] Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi direktor
*1989 – 1995 [[Jaak Kangilaski]] Tallinna Kunstiülikooli direktor
*1995 – 2005 [[Ando Keskküla]] Eesti Kunstiakadeemia direktor
*2005 – 2015 [[Signe Kivi]] Eesti Kunstiakadeemia direktor
*2015 – , [[Mart Kalm]] Eesti Kunstiakadeemia direktor
==Kunstiõpetuse ajalugu Tallinnas==
* [[1912]] – korraldati Tallinnas [[Eesti Kunstiselts]]i [[Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused|graafilised kursused]], kus õpetati [[Joonistamine|joonistamist]], joonestamist ja maalimist.
*[[1914]] – reorganiseeriti kursused Tallinna Kunsttööstuskooliks. [[Eesti Kunstiselts]]i Tallinna Kunsttööstuskooli avamine toimus 17. (ukj 30.) oktoobril 1914. aastal. Õppeaeg koolis oli viis aastat ning erialadest sai valida tikandi, puu- ja papitöö, raamatuköitmise, dekoratiivmaali ja maalritöö vahel. Eelharidusena nõuti sisseastujailt kõrgema linnakooli või ministeeriumikooli lõpetamist (5–6 õppeaastat). Lõpetajad said õpetatud joonistaja või joonestaja nimetuse ning allmeistri tunnistuse. Kolmeaastase praktika järel õpitud erialal omas lõpetaja õiguse meistrikutsele. Kooli juures toimusid ka pedagoogikakursused ning nende lõpetamisel (koos enda erialaga) saadi õigus asuda tööle kunstiõpetajaks madalamatele õppeastmetele. Kunsttööstuskool töötas kuni 1917. aastani Tallinnas [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] [[Kanuti gildi maja]]s, Venemaa keisririigi riikliku naisgümnaasiumi sulgemisel, sai kahekorruselise kivimaja [[Tartu maantee]]l sai endale kunsttööstuskool, kuhu jäädi hoonet korduvalt laiendades kuni 2010. aastani.
*[[1916]] – avati Tallinna Kunsttööstuskooli juures sõjainvaliidide köite- ja papitöö ning nahavooli kursusesed, millest kasvas välja omaette töökoda, mida kutsuti 1917. aastal Peterburist juhtima Voldemar Pätsi kälimees [[Eduard Taska]].
*[[1923]] – avati [[keraamika]] eriala.
*[[1924]] – seoses Eesti iseseisvumisega sai Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskoolist, riiklik Riigi Kunsttööstuskool; selles keskastme [[kutseõppeasutus]]es anti haridust kõigil tollastel [[tarbekunst]]i erialadel. Õppeaeg pikenes kuuele aastale ning erialadest sai valida dekoratiivse maali, raamatuköitmise ja papitöö, tikandi ja pitside, [[skulptuur]]i ja puuvoolimise vahel. Struktuurilt jagunes õppimine kaheastmeliseks: I aste kestis kolm õppeaastat, mille lõpetamine andis õppinud töölise kutse. Teise, samuti kolmeaastase astme lõpetanu meistri kutse. Pedagoogilised kursused toimusid edasi, kuid nende lõpetajail oli õigus õpetada kunstiaineid ja käsitööd nii alg-, kesk- kui ka kutsekoolides.
*1924 – avati [[graafika]], trükitöö, [[litograafia]], [[tsinkograafia]] ja [[õlimaal]]i erialad.
*[[1925]] – avati [[Metallehistöö|metall-]] ja emailtöö erialad.
*[[1929]] – Riigi Kunstttööstuskool sai uue põhikirja ja selle kohaselt kujunes kool struktuurilt kolmeastmeliseks: 1. aste – üldaste, õppeaeg 2 aastat, võeti läbi ainult üld- ja kunstiained. Eelharidusena nõuti sisseastujailt 6-klassilist algharidust. 2. aste – töökodade aste, õppeaeg 3 aastat, võeti läbi erialasi, praktikalisi ja kunstiaineid. Eelharidusena teisele astmele pääsemiseks nõuti kas üldastme lõpetamist või kutsekeskkooli ehk üldharidusliku [[gümnaasium]]i lõpetamist. Selle astme lõpetajad said oskustöölisekutse. 3. aste – meistriklass, õppeaeg 1–2 aastat. Lõpetajad said rakenduskunstniku nimetuse. Pärast kaheaastast staaži erialal omas rakenduskunstnik õiguse meistrikutsele. Sama põhikirjaga laiendati ka kooli profiili: tekstiili eriala juurde loodi veel mood, raamatuköitmise ja papitöö baasil loodi nakehistöö eriala.
*[[1938]] – loodi kooli baasil kaks õppeasutust: [[Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool]] (õppeaeg 4 aastat) ja Riigi Kõrgem Kunstikool (õppeaeg 3 aastat), millega loodi võimalus omandada kõrgem haridus nii tarbe- kui [[kujutav kunst|kujutava kunsti]] aladel. Uue erialana lisandus [[sisearhitektuur]] ja kavandati ka [[aiakujundus]]t, mis jäi küll vaid kursuste tasandile. Akadeemilisele joonistusele lisandusid vaba- ja loovjoonistus ning suurenes [[tahvelmaal]]i tähtsus. Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool ja Riigi Kõrgem Kunstikool kokku moodustasid [[Riigi Kunstikoolid]].
*[[1. juuli]] [[1940]] – [[1941]] – [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]]; riigi kunstikoolid likvideeriti ning nende baasil moodustati Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool. Struktuurilt jagunes kool värvi-, vormi-, raamatu- ja ruumiosakonnaks. Erialad olid samad, juurde tuli veel kudumise eriala.
* August 1941 – jaanuar 1942 – kool oli suletud.
54. rida ⟶ 77. rida:
*[[1999]]. aasta kevad – akrediteeriti enamik EKA bakalaureuse- ja magistriõppekavadest, rahvusvaheline ekspertkomisjon hindas õppekavad heaks ja väga heaks.
*27. august [[2018]] – avati EKA uus maja Tallinnas [[Põhja puiestee]] ja [[Kotzebue tänav]]a ristmikul.<ref name="EKA_uue_maja_avamine">[https://www.artun.ee/eka-uus-maja-avatakse-27-augustil-maja-tutvustava-ringkaigu-aktuse-ja-peoga/ EKA UUS MAJA AVATAKSE 27. AUGUSTIL MAJA TUTVUSTAVA RINGKÄIGU, AKTUSE JA PEOGA]</ref>
 
==Eesti Kunstiakadeemia teaduskonnad==
Eesti Kunstiakadeemias on neli teaduskonda:
* arhitektuuriteaduskond,
* disainiteaduskond,
* kunstikultuuri teaduskond,
* [[Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond|vabade kunstide teaduskond]].<ref name="EKA_">[https://www.artun.ee/akadeemia/teaduskonnad/vabade-kunstide-teaduskond/ vabade kunstide teaduskond]</ref>
 
Akadeemial on raamatukogu, galerii, ühiselamu ja praktikabaas [[Tamse]]s Muhumaal.
 
== Tuntud vilistlasi ==
Kunstnikud: [[Eduard Wiiralt]], [[Evald Okas]], [[Vive Tolli]], [[Mari-Liis Küla]], [[Enn Põldroos]], [[Jüri Arrak]], [[Tiit Pääsuke]], [[Malle Leis]], [[Jaak Soans]], [[Leonhard Lapin|Leo Lapin]], [[Jüri Okas]], [[Mari Kurismaa]], [[Jaan Elken]], [[Raoul Kurvitz]], [[Jaan Toomik]], [[Liina Siib]], [[Kaido Ole]], [[Marko Mäetamm]], [[Ene-Liis Semper]], [[Marge Monko]], [[Tõnis Saadoja]], [[Merike Estna]], Kristi Kongi