Georg von Syburg zu Wischlingen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiendusi |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Georg von Syburg zu Wischlingen''' (ka ''Sieburg zu Wisslingen'', ''Sieberg zu Wyschlingen'', ''Siberch'' jne) oli [[Liivimaa ordu]] liige, [[Dünaburgi komtuur]] [[Vene-Liivimaa sõda|Vene-Liivimaa sõja]] alguses ([[1558]]–[[1559]]) ning [[Liivi ordu]] mitmekordne saadik [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]] aastatel [[1554]]–[[1561]].
Syburgi vanemad olid Jürgen von Syburg zu Wischlingen ja Anna von Plettenberg. Enne [[1540]]. aastat sai temast [[Saksa ordu]] Liivimaa haru liige ja ta õppis [[1540. aastad|1540. aastatel]] nii [[Wittenberg]]i kui ka [[Rostock]]i ülikoolides (immatrikuleeriti vastavalt [[1540]]. ja [1544]]. aastal). Aastatel [[1544]]–[[1545]] oli ta [[Aizkraukle]] [[linnusekomtuur]] (''Hauskomtur''), [[1550]]. aastal täitis ta sama ametit [[Cēsis|Võnnus]] ning [[1551]]–[[1558]] Riias. [[Riia peapiiskop]]i [[Wilhelm ovn Hohenzollern]]i väitel olevat Syburgi sugulane, toonane Dünaburgi komtuur ja hilisem [[Liivimaa ordu maameister|ordumeister]] [[Wilhelm von Fürstenberg]] soovinud temast millalgi [[1550]]. aasta paiku teha Riia toomhärrat, kuid tema asemel sai toomkapiitlisse [[Hieronymus Commerstadt]]<ref>Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1551-1557): Regesten aus dem Herzoglichen Briefarchiv und den ostpreussischen Folianten. Bearbeitet von Stefan Hartmann. Köln [etc.]: Böhlau, 2005. Veröffentlichungen aus den Archiven Preussischer Kulturbesitz; Bd. 57, nr 1528.</ref>. 1551. aasta lkõpus osales Syburg Riia linnusekomtuurina kokkuleppe sõlmimisel Riia peapiiskopi ja linna vahel.<ref>Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1551-1557), Nr. 1542.</ref>
[[1558]]. aastal, pärast sõja puhkemist Venemaaga, sai Syburgist Dünaburgi komtuur. Kõige rohkem on tema kohta teavet seoses diplomaatilise tegevusega Saksa-Rooma riigis Liivi sõja alguses. Juba samal aastal oli ta ordu saadikuks Taani kuninga juures ning seejärel saadeti Syburg [[Lübeck]]isse, et ta võtaks kinni Tallinna endise komtuuri [[Franz von Siegenhoven]]i, kes ordulinnuse [[Christoph von Münchhausen]]ile, isehakanud Taani asehaldurile üle andis ning seejärel Saksamaale pages. Komtuur arreteeriti lühikeseks ajaks tema palve peale Lübeckis, kuid Taani kuningas kostis tema eest ning too sai pakku. Syburg jäi aga Saksamaale edasi ning esindas ordut ka [[1559]]. aasta [[Augsburg]]i [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|riigipäeval]]. Seal otsustati Liivimaale anda suhteliselt ulatuslikku riigiabi: paluda välisvõimude sekkumist, saada [[tsaar]]ile kiri, et ta sõja [[Liivimaa]]l lõpetaks ning maksta Liivile 100 000 kuldnat toetusraha. Ehkki reaalne abi jäi väheseks (raha kokku ei saadudki), andis Augsburgi riigipäev Liivimaale lootust Saksa riigi toetusele ning motiveeris ordu iseseisvusmeelset tiiba kuni [[1560]]. aasta augusti sündmusteni ([[Härgmäe lahing]] ning [[Viljandi piiramine (1560)|Viljandi langemine]]) iseseisvuspoliitikat ajama. Syburg jäigi aga Saksamaale, kus ta [[1561]]. aastal ostis Liivi ordule kuulunud [[Bremeni komtuurkond|Bremeni komtuurkonna]] ja [[Lübeck]]is asuva Liivi ordu maja ning müüs need [[1564]]. aastal vastavalt [[Bremen]]i ja Lübecki linnale. [[1566]]. aastal ta abiellus.
| |||