Réthymno: erinevus redaktsioonide vahel

See piirkond on rikkaliku iidse ajalooga, eeskätt [[Minose kultuur|Minose tsivilisatsiooni]] kaudu. <ref>C. Michael Hogan, [http://www.themodernantiquarian.com/site/10881/cydonia.html#fieldnotes ''Cydonia'', The Modern Antiquarian, Jan. 23, 2008]</ref> Rethymno põhiline kasvuperiood algas, kui saare vallutanud [[Veneetsia Vabariik]] otsustas sinna teha [[Irákleio|Heraklioni]] ja [[Chaniá|Hania]] vahepealse kaubajaama. TänaseTänane vanalinna pärineb peaaegu täielikult Veneetsia Vabariigi perioodist . See on Kreeta üks paremini säilinud vanalinnu.

Linn säilitab endiselt oma vana ilme, seal on 16. sajandist pärinevad hooned, kaarjad ukseavad, kivitrepid, [[Bütsants|Bütsantsi]] ja Kreeka-Rooma varemed, väike Veneetsia sadam ja kitsad tänavad. Veneetsia [[Lodža|lodžas]] asub kultuuri- ja spordiministeeriumi infobüroo. Seal peetakse igal aastal juuli alguses veinifestivali. Teine festival Arkadi kloostri hävimise mälestuseks toimub 7. – 8–8. novembril.

Linna Veneetsia-aegne tsitadell, Rethymno Fortezza, on üks Kreeta paremini säilinud kindlusi. Muude mälestusmärkide hulka kuuluvad Neratze [[mošee]], Suur värav ( {{Keel|grc|Μεγάλη Πόρτα}} või "Porta Guora"), Piazza Rimondi ja Lodža.

Kreeka sõja ajal (1645–69) vallutas linna 1646. aastal [[Osmanite riik|Ottomani impeerium]] ja see jäi nende valdusesse järmiseksjärgmiseks kolmeks sajandiks. Linna nimetati türgi keeles ''Resmoks.'' Ottomanide valitsuse ajal oli see ka ''[[Sandžakk|sanjak]]<nowiki/>i'' (provintsi admistratiivneadministratiivne osa) keskuseks.

Kreeta lahingus ajal (20. – 30. mai 1941) peeti Rethymno lahing Saksa langevarjurite ning liitlaste ja Kreeka armee vahel . Ehkki rünnak oli esialgu edutu, võitsid sakslased lahingu pärast seda, kui nad said saare loodeosast [[Maleme]]st lisajõude.