Redaktsioon: 3. oktoober 2018, kell 12:25 redigeeri Kalev Soonipoeg (arutelu \| kaastöö) 7 muudatust a) adenosiin (sümboliks A) EI SEOSTU tsütosiiniga. Tõsi, A seostub T-ga kuid see T ei ole mitte tsütosiin (selle tähis C) vaid tümidiin. b) Eluta objekti asesõnaks Tema asemel See. Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. aprill 2021, kell 18:10 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: '''Guaniin''' on [[lämmastikalus]], mis kuulub [[puriin]]i [[derivaat]]ide hulka. ~~Guaniin~~Guaniini esineb nii [[DNA]] kui ka [[RNA]] ning bioloogiliselt aktiivsete ja [[makroergiline molekul\|makroergiliste molekulide]] koostises ([[GMP]], [[GDP]], [[Guanosiintrifosfaat\|GTP]]). Guaniini keemiline valem on [[süsinik\|C]]<sub>5</sub>[[Vesinik\|H]]<sub>5</sub>[[lämmastik\|N]]<sub>5</sub>[[hapnik\|O]]. Selle [[molaarmass]] on 151,13 g/mol ja [[sulamispunkt]] on 360 °C. Guaniin on üks kahest puriini [[nukleobaas]]ist (teine on adeniin), mida kasutatakse [[nukleiinhape]]te nukleotiidide sünteesimisel. DNA koosseisus seondub guaniin (G) [[tsütosiin]]iga (C) kolme [[vesinikside]]me abil. 13. rida: Guaniini lagunemisel tekib [[ksantiin]] ja seejärel [[kusihape]]. Esimesena eraldas kristalset guaniini kalasoomustest [[1656]]. aastal François Jaquin. ~~Guaniin~~Guaniini on lindude, nahkhiirte ja roomajate väljaheidete ~~koostisosa~~koostises. Lindude ja nahkhiirte väljaheidetest tekib lubjarikkal pinnasel [[guaano]], mille järgi guaniin on nime saanud. Tänapäeval kasutatakse kristalset guaniini ~~mitmete~~teatud ~~kosmeetikatoodete~~kosmeetikumide, näiteks šampoonide ja küünelakkide, koostisosana. See annab sillerdava efekti. [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]]

Guaniin: erinevus redaktsioonide vahel