Redaktsioon: 14. aprill 2021, kell 14:43 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P Kaitsti "Antibiootikumid": Liigne vandalism ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 21. aprill 2021, kell 11:43 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 21. aprill 2021, kell 11:43 (UTC))) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. aprill 2021, kell 14:45 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub Märgis: Eemaldamine Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=mai\|aasta=2008}}{{allikad}} ~~Suurnoks~~'''Antibiootikumid''' on elusorganismide (~~sittaauk~~[[bakter]]ite,~~banaani~~ ~~kondoom durex~~[[seen]]te) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad [[mikroorganism]]e või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis [[terapeutiline annus\|terapeutilistes annustes]] ei kahjusta [[makroorganism]]i. Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis toimivad mikroobe hävitavalt, kuid selguse mõttes kasutatakse mõlemal juhul üldnimetust antibiootikumid. 7. rida: [[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele\|ATC<sub>vet</sub>-kood]] – enamik loomadele manustatavaid antibiootikume liigitatakse tasandil QJ – infektsioonivastased ravimid süsteemseks kasutamiseks. == Ajalugu == Kui veel 19. sajandil surid väga paljud inimesed bakteriaalsete haiguste kätte, siis 20. sajandil vähenes selliste haiguste põhjustatud suremus tänu antibiootikumide kasutuselevõtule oluliselt. Esimese antibakteriaalse ravimina tuli 1910. aastal turule [[Salvarsaan]], mida rakendati [[süüfilis]]e ravis. Seda sünteesiti esmakordselt [[Paul Erlich]]i laboris 1907 ja selle süüfilisevastane toime avastati 1909. Seda võib pidada ka esimeseks antibiootikumiks. 1912 tuldi välja [[neosalvarsaan]]iga, mis on vähem toksiline ja paremini veeslahustuv. Esimese laialdaselt kommertskasutusse jõudnud antibiootikumiks oli aga [[prontosiil]], mille töötasid välja [[Gerhard Domagk]]i (Nobeli auhind [[1939]]. aastal) juhitud teadlased saksa meditsiiniettevõtte [[Bayer]] laborites, mis kuulusid tollel ajal [[IG Farben]]i koosseisu. 1932. aastal leitud [[sulfaniilamiid]]iga tuldi avalikult välja alles 1935. Kuna seda ei olnud võimalik patenteerida, aga selle tootmine oli lihtne, siis ei teeninud IG Farben selle müügist eriti tulu, sest selle põhjal asusid kohe ravimeid tootma mitme konkureerivad ettevõtted. Küll oli aga sellega avatud uus antimikroobsete ravimite ajastu. Varem, [[1928]]. aastal avastas šoti bioloog ja farmakoloog [[Alexander Fleming]] esimese loodusliku antibiootikumi – [[penitsilliin]]i. See ühend ei pälvinud suuremat huvi enne, kui [[Howard Florey]], [[Ernst Chain]] ja [[Norman Heatley]] 1940. aastate alguses selle tootmiseks sobilikud meetodid välja arendasid. Kui selgus, et penitsilliini saab edukalt rakendada nakkushaiguste raviks, siis tärkas aine vastu taas huvi ka Flemingil. Algselt oli ühendi tootmine siiski kallis ja see leidis kasutust põhiliselt [[Teine maailmasõda\|teises maailmasõjas]]. [[1945]]. aastal anti Flemingile, Chainile ja Floreyle tehtud töö eest [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind\|Nobeli auhind]]. Mõiste "antibiootikum" oli [[1942]]. aastal kasutusele võtnud [[Selman Waksman]], tähistamaks antibiootikumide toimet organismidele (''destructive to life)''. Tema juhitavas laboris leidis 1943. aastal [[Albert Schatz]] [[streptomütsiin]]i. Järgnenud vaidluses autorsuse üle jäi aga peale Waksman, kes pälvis [[tuberkuloos]]i ravimiseks efektiivse ravimi leidmise eest 1952. aastal Nobeli auhinna. Laiemalt kättesaadavaks muutusid antibiootikumid alles pärast teist maailmasõda. Vahetult pärast nende laialdast kasutuselevõttu hakati neid inimestele jagama väga palju, sest usuti, et need on imevahendid, mis aitavad jagu saada kõigist haigustest. Veel ei teatud, et nende liigne või vale kasutamine võib tervisele halvasti mõjuda ning selle tagajärjel võivad välja areneda antibiootikumidele resistentsed bakteritüved. Suur osa tänapäeval kasutatavatest antibiootikumidest oli leitud 1970. aastateks. Sealt edasi on turule tulnud küll olemasolevate antibiootikumide modifikatsioone, kuid kuni sajandi lõpuni ei lisandunud ühtegi uut antibiootikumide klassi. Uute efektiivsete ravimite leidmise kallidus ja antibiootikumide väike tulusus on vähendanud ravimifirmade huvi selles valdkonnas uurimistööd teha. Tänapäeval kasutatakse rohkesti antibiootikume, mida on keemiliselt täiustatud, et nende toimet tõhustada. Mõningaid lihtsamaid antibiootikume valmistatakse ka keemilisel teel. Antibiootikumid on tänapäevani väga tõhusad ja peaaegu asendamatud ravimid bakteriaalsete haiguste korral. ==Antimikroobne spekter== '''Antimikroobne spekter''' on kindla antibiootikumiga mõjutatavate mikroobide skaala. ===Laia toimespektiga ehk laiatoimelised=== Need antibiootikumid toimivad nii grampositiivsete kui ka gramnegatiivsete bakterite korral: [[Beetalaktaamid]] [[Aminoglükosiidid]] [[Tetratsükliinid]] [[Kloramfenikool]] [[Fluorokinoloonid]] {{Vaata ka\|Laiatoimelised antibiootikumid}} ===Kitsa toimespektriga ehk kitsatoimelised=== Grampositiivsete bakterite korral: [[Penitsilliinid]] [[Linkomütsiinid]] [[Klindamütsiin]] [[Vankomütsiin]] [[Fusidiin]] Gramnegatiivsete bakterite korral: [[Polümüksiin]] [[Kinoloonide I põlvkond]] {{Vaata ka\|Kitsatoimelised antibiootikumid}} ==Seentevastased preparaadid==

Antibiootikumid: erinevus redaktsioonide vahel