Andrei Kurbski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
17. rida:
}}
'''Andrei''' Mihhailovitš '''Kurbski''' ([[vene keel|vene]] ''Андрей Михайлович Курбский'', [[poola keel|poola]] ''Andrzej Kurbski''; [[1528]]–[[1583]]) oli [[Venemaa]] vürst ja [[Ivan IV]] lähikondlane, kes poliitiliste erimeelsuste pärast tsaariga emigreerus Venemaalt.
 
Kurbski kuulus [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] vürstisuguvõssa ([[Jaroslavli vürstiriik|Jaroslavli vürstiriigi]] vürstide [[suguvõsa]]harusse), olles seega [[tsaar]]i [[Ivan IV]] [[hõimlane]].
 
[[1556]]. aastal sai Andrei Kurbskist [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] [[Bojaaride Duuma]] (Nõukogu) liige. Umbes samal ajal sai temast ka üks Ivani olulisemaid väepealikuid, kes osales 1649. aastal sõjaretkel Krimmi [[Krimmi khaaniriik|khaaniriigi]] vastu, Kaasani piiramisel ning [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõja]] ajal määrati pärast esialgset veneVene vägede sõjalist ebaedu vägede juhatajaks ning tegutsestema aktiivseltjuhtimisel laastati [[Liivi ordu]]ga peetud lahingute käigus Kesk-Eesti laastamiselEestit ning sealsetevallutati linnustesealseid vallutamisellinnuseid.
 
[[1563]]. aastal sai temast Vene vägede poolt vallutatud [[Tartu]] esimene [[vojevood]], ent [[1564]]. aastal läks ta tsaar [[Ivan IV]]-ga tülli ning siirdus [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] ja kuninga [[Zygmunt II August]]i teenistusse. Kurbski reetmisest raevunud tsaar lasi pärast seda sündmust ja Tartu sakslastest kodanike mässukatset tartlased Venemaale [[küüditamine|küüditada]], kahtlustades neid koostöös Kurbskiga.
27. rida:
[[Rzeczpospolita]] teenistuses sai Kurbskist samuti oluline väepealik, kes tegutses peamiselt Vene-vastaste rüüsteretkede organiseerijana. Ta sai endale [[Kreva]] kindluse ja mõisa [[Volõõnia]]s, kus elas oma elu lõpuni.
 
[[1565]]–[[1579]] oli Kurbskil kirjavahetus [[Moskva tsaar]] [[Ivan IV|Ivan IV-]]ga, kus mõlemad teineteist süüdistasid. Kurbski väitis, et Ivani poliitika on liialt vägivaldne ningja mõtlematu, Ivan aga rõhutas igati Kurbski alatut reeturlikkust. [[1573]]. aastal kirjutas Kurbski ka tsaarivõimuvastase [[pamflett|pamfleti]] "Moskva suurvürstiriigi ajalugu", milles protesteeris Ivani üha süveneva autokraatia vastu. Selles käsitles ta pikemalt ka Liivi sõja algust ning [[Liivi ordu]] viimase [[Liivi ordu maamarssal|maamarssali]] [[Philipp Schall von Bell]]i isikut.
 
==Teoseid==
*[http://dspace.ut.ee/handle/10062/91 Сказания князя Курбского. Часть 1, История Иоанна Грозного] [[1833]].
*[http://dspace.ut.ee/handle/10062/55 Сказанія князя Курбскаго. Часть 2, Переписка съ Іоанномъ и другими лицами] [[1833]].
 
==Välislingid==