Lübecki toomkirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
8. rida:
1173. aastal asetas [[Heinrich Lõvi]] kiriku [[donaator]]ina paika tulevase Lübecki piiskopkonna peakiriku nurgakivi. Algselt pühitseti hoone Ristija Johannesele ja pühale Nikolausele.
 
Algselt [[Romaani kunst|romaani]] vormides püstitatud kirik valmis u 1230. aastal, kuid aastail 1266–1335 ehitati see ümber [[Gooti kunst|gooti]] [[kodakirik]]uks, kõrgendades külglöövide [[võlv]]e kesklöövi võlviga samale, 21-meetrisele kõrgusele. 14. sajandi keskpaigas järgnes hoone pikendamine – piiskop Heinrich II ajal ehitati juurde gooti vormides idapoolne [[kooriruum]], mis valmis 1341. Ehituse käigus lammutati romaanipärane [[apsiid]] alusmüürideni ja juurdeehitus kasvatas hoone pikkust poole võrra. Vanemat ja uuemat hooneosa saab eristada tugede järgi – ehitise vanemas osas toetavad võlve massiivsed kandilised [[piilar]]id, gooti kooriruumis aga saledad ümar[[sambad]]. PikihoonesPikihoone külgedele ehitati gooti perioodil rida külgkabeleidkülg[[kabel]]eid, mille sisustus pärineb osaliselt [[Barokiajastu|barokiajast]].
 
Reformatsioonini allus [[toomkapiitel]] ainult piiskopile ja mitte linna [[Raad|raele]], alates [[reformatsioon]]ist kuni 1803. aastani oli kirik linna ja toomkapiitli ühisvalduses ja pärast toomkapiitli laialisaatmist kuulus ainult linnale. Lüübeki toomkloostri hoonetest sai 19. sajandi lõpul Lüübeki toommuuseum.