Võrumaa: erinevus redaktsioonide vahel

Võrumaa asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldad. Esimesed asulakohad Võrumaal olid [[Kääpa (Lasva)|Kääpal]], [[Villa]]l ja [[Tamula järv]]e kaldal, neist vanim on Kääpa, kus elati juba kolmanda aastatuhande esimesel poolel eKr ehk umbes 5000 aastat tagasi. Keskmise rauaaja lõpuperioodil jõudsid soome-ugri asustusaladele slaavi hõimud. Hakkas kujunema huvitav etniline grupp – setud. Setud on eestlased, kelle materiaalse ja vaimse kultuuri kujunemises on täheldatud tugevaid slaavi mõjusid.

[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, aastatel [[1558]]–[[1583]] oli Võrumaa ala [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] võimu all, kuid 1582. aastal jäi Eesti [[Jam Zapolski rahu]]lepingu alusel Poola valdusessevaldusse.

1783. aastal kehtestati ka [[Läänemereprovintsid]]es niinimetatud asehalduskord, millega [[Riia kubermang]] nimetati [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonnaks]]. Kubermang jaotati 8 maakonnaks ja moodustati [[Tartumaa]] lõunaosast [[1783]]. aastal koos [[Võru]] linna asutamisega [[Võru kreis]]. Algselt pidi [[maakonnalinn]] asutatama [[Vana-Koiola mõis]]a, nii et Võrumaa asemel oleks võinud tekkida hoopis Vana-Koiolamaa ja [[võru keel]]e asemel vana-koiolavanakoiola keel.

Algselt kuulus kreisi kaheksa [[kihelkond]]a, kus räägitakse ka praegu [[võru keel]]t räägitakse: [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Karula kihelkond|Karula]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Räpina kihelkond|Räpina]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]] ja [[Vastseliina kihelkond]].

[[1920]]. aastal, kui [[Valga]] linn arvati Eesti koosseisu arvati ja Eesti aladel moodustati uus [[Valgamaa|Valga maakond]] moodustati, liideti osa Karula ja Hargla kihelkonnast Valga maakonnaga. [[1925]]. aastal viidi osa Räpina kihelkonnast [[Tartumaa]] alla.