Eesti Rahva Muuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
Pärast asutamist ajutiselt [[Gildi tänav]]al asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal [[Raadi (Tartu)|Raadi]]le, varem [[Liphart]]itele kuulunud [[Raadi mõis]]a peahoonesse. 1923. aastal avati seal esimene näitus, esimene püsinäitus avati 1927. aastal. Ekspositsiooni naelaks oli 60 klaaskappidesse paigutatud eesti rahvarõivastes mannekeeni, kuid populaarseks kujunes ka setu suitsutare koos sisustusega. Väga õnnestunud oli esimene suurem arheoloogiliste kogude esitlemine laiemale publikule.
1940. aasta novembris riigistati Eesti Rahva Muuseum ning jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiliseks Mmuuseumiks asukohaga Raadil ja [[Eesti Kirjandusmuuseum|Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks]] asukohaga Vanemuise 42.
1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] lõpuni [[Nõukogude armee]] käsutusse.
|