{{vaata|Narva lahing (1918)|Keldrimäe lahing|Joala lahing}}
Narva kaitsel Vabadussõjas olid osa Narvas moodustatudoli [[4. Jalaväepolk]]u ja Tallinnast kohale veetud gümnasistid koos mõne salga Narva koolipoistega, kelle hulgas oli ka venelasi,. Need jõud olid ühed esimesed, kes koos osade taanduva Saksa sõjaväe mõnede üksustega astusid relv käes esimestena bolševikele vastu astusid.<ref name="OOl9P" /> 28. novembril 1918 võttis 4. polk koos selle ülemalesellele allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu Nõukogude punaväe 6. diviisi rünnaku Narvale, kuid oli sunnitud taganema ebavõrdsete jõudude vahekorra tõttu sunnitud taanduma. [[28. november|28. novembril]], pärast poolepäevast [[Narva lahing (1918)|vastupanu]] andsid sakslased oma üksustele korralduse linnast lahkuda,. Ümberpiiramisohu tõttu lahkusid linnast ka [[Aleksander Tõnisson]]i juhtimisel lahkusid kajuhitud eesti väed ümberpiiramisohu tõttu linnast. [[29. november|29. novembril]] kuulutasid Eesti bolševikud Narvas välja [[Eesti Töörahva Kommuun]]i.
[[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] organiseerimine oli alles alanud ning rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 [[kaitseliit]]last,. vähemNeist kuialla pooled neistpoole püsside ja varustusega ning ilma ainsagi [[suurtükk|suurtükita]]. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid.
