Pavel Bogovski: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
lisa |
||
1. rida:
'''Pavel Bogovski''' ([[10. märts]] [[1919]] [[Tartu]] – [[8. märts]] [[2006]]) oli Eesti
Bogovski isa oli arst ja ema halastajaõde. Tema lapsepõlv möödus [[Saaremaa]]l, kus ta oli saksakeelses lasteaias. Kaheksa-aastaselt rääkis ta nii [[eesti keel|eesti]], [[saksa keel|saksa]] kui ka [[vene keel]]t.
Aastatel [[1937]]–[[1941]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonnas. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu sattus ta [[Kasahstan|Kasahhi NSV]]-sse, kus [[1943]]. aastal lõpetas [[Alma-Ata]]
Hiljem jätkas tudeerimist Tartu Riikliku Ülikooli [[aspirantuur]]is [[Albert Valdes|A. Valdese]] juhendamisel. Tema erialaks oli patoloogiline anatoomia, mis päädis kandidaadiväitekirja kaitsmisega aastal 1949. Väitekirja teemaks oli "Vaegtoite ja glükoosisüstete mõjust haava organisatsioonilise protsessi morfoloogiale (maksale)"
Aastast [[1949]] oli ta [[Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut|Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi]] direktor. Algul töötas samas teadussekretärina, hiljem laboratooriumi juhataja. Aastail [[1953]]–[[1991]] instituudi direktor.
Aastal [[1961]] kaitses ta [[doktorikraad]]i. Doktoritöö ühine nimi oli "Eesti põlevkivi töötlemise produktide kantserogeenne toime"
Aastatel [[1968]]–[[1974]] töötas ta Lyoni [[Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus|Rahvusvahelises Vähiuurimise Keskuses]], kus juhatas väliskeskkonna kantserogeenide osakonda.
Bogovski tähtsamad saavutused on seotud [[onkoloogia]] ja [[kantserogeenid|kantserogeensete ainete]] uurimisega. Samuti aitas ta kaasa eestikeelse meditsiiniterminoloogia arendamisele.
| |||