Jõhvi raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
14. rida:
==Ajalugu==
[[Pilt:1926. a. ehitatud peatuskoht praeguse Jõhvi jaama asukohas.jpg|pisi|left|Jõhvi esialgne peatus ja ootepaviljon aastal 1929, toonase nimega "Jõhvi alev"]]
Praeguse Jõhvi raudteejaama asukohale rajati peatus ühes puidust ootepaviljoniga [[1929]]. aastal. Peatuse esialgseks nimeks sai Jõhvi alev.
[[1936]]. aastaks oli praegusest Jõhvist saanud täiemõõtmeline [[raudteejaam]], ühes kõrvalteede, ladude ning jaamahoonega. Samal aastal anti jaamale nimeks Jõhvi. Varem Jõhvi nime kandnud jaam nimetati ümber Toila jaamaks (vt [[Toila raudteejaam]]). [[Juuniküüditamine|Juunis 1941]] ja [[Märtsiküüditamine|märtsis 1949]] küüditati läbi Jõhvi raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke.<ref>[http://www.postimees.ee/1643573/ouduste-oo-martsis-1949-tana-ohtul-algas-kuuditamine Postimees: "Õuduste öö märtsis 1949: täna õhtul algas küüditamine" 24.03.2007]</ref>
|