Redaktsioon: 30. juuli 2020, kell 10:13 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. aprill 2021, kell 11:42 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust →‎Nitraatide mõju veekeskkonnale Uuem muudatus →
15. rida: [[Mageveekogu]]des ja jõesuudme alal saab nitraatide sisaldus mõnikord suureneda piirini, kus see võib potentsiaalselt tappa [[kalad\|kalu]]. Ehkki nitraadid on vähem mürgised kui [[ammoniaak]] ja [[nitrit]], siis nitraatide arv vees üle 30 osakese miljoni osakese kohta võib pidurdada kalade kasvu, nõrgendada nende [[immuunsüsteem]]i ja rõhuda ka teisi veeorganisme. Enamasti on vee kõrgenenud nitraatide kontsentratsioon põhjustatud [[põllumajandus]]es ja maastikel nitraate sisaldavate väetiste kasutamisest. Nitraatide liigne sattumine veekogudesse soodustab [[vetikad\|vetikate]] kasvu ja kui toitained (nt [[kaalium]], [[fosfaat]] ja [[nitraat]]) on veekogus väga vähe, kaasneb sellega [[veeõitseng]]. Kui vees tekib hapnikupuudus, võib veeõitseng põhjustada ka muutusi [[ökosüsteem]]is, kus muutunud keskkonnas saavad eelise teised organismirühmad, mis varem ei domineerinud. Täielikult lahustunud nitraatide osakeste sisaldust vees kasutatakse laialdaselt veekvaliteedi indikaatorina.

Nitraadid: erinevus redaktsioonide vahel