Vikipeedia

Christoph Kolumbus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
wikidata infokast, viited
1. rida:
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[Pilt:Ridolfo Ghirlandaio Columbus.jpg|thumb|right|Christoph Kolumbus]]
[[File:Monumento a Colón (Madrid) 06.jpg|thumb|]]
12. rida ⟶ 13. rida:
[[Mongolite riik|Mongolite riigi]] ülemvõim [[Aasia]]s võimaldas eurooplastel pikka aega turvaliselt mööda [[siiditee]]d jõuda [[India]]sse ja [[Hiina]]sse, kus asusid sellised väärtuslikud kaubad nagu [[siid]] ja [[vürtsid]]. [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemine 1453. aastal]] [[Osmanid|Osmanite]] valdusse muutis siiditee kasutamise raskemaks ja ohtlikumaks. Portugali meresõitjad püüdsid seetõttu leida mereteed Indiasse.
 
1470. aastal tegi [[Firenze]] astronoom [[Paolo dal Pozzo Toscanelli]] Portugali kuningale [[Afonso V]]-le ettepaneku võtta kasutusele läänesuunaline meretee, mis tema hinnangul oli lühim marsruut [[Vürtsisaared|Vürtsisaartele]] ja Hiinasse. Afonso V ei võtnud ettepanekut vastu.<ref>{{cite namebook| url="https://books.google.com/books?id=2R4DA2lip9gC&pg=PA522 | author=Charles R. Boxer" |title=The Christian Century in Japan: 1549–1650 | page=2 |publisher=University of California Press|year=1951|accessdate=28.02.2016}}</ref>
 
Portugali maadeavastajad asusid uurima mereteed ümber Aafrika. Edu saavutati aastal 1488, mil [[Bartolomeu Dias]] jõudis [[Hea Lootuse neem]]eni. Samal perioodil, 1480. aastatel, tegid Kolumbuse vennad ettepaneku järgida Toscanelli plaani jõudmaks Indiasse üle Atlandi. Siiski oli Diase avastus kasvatanud huvi kagusuunalise meretee vastu, mis kahandas oluliselt huvi Kolumbuse ettepaneku vastu leida läänesuunaline meretee.<ref name="murphy" />
 
Aastal 1476 sõitis Kolumbus Põhja Euroopasse, külastades [[Bristol]]it ja [[Iirimaa]]d.<ref> Bedini, Silvio A. ja David Buisseret (1992). The Christopher Columbus encyclopedia, Volume 1, University of Michigan Press, republished by Simon & Schuster, ISBN 0-13-142670-2, lk. 175</ref> Iirimaal oli tal võimalus tutvuda looga [[Brendan]]i teekonnast Atlandi ookeani teisele kaldale. Aastal 1477 võis Kolumbus külastada [[Island]]it.<ref>Beazley, Charles Raymond (1911). "Columbus, Christopher" . In Chisholm, Hugh (ed.). Encyclopædia Britannica. 6 (11th ed.). Cambridge University Press. lk. 741</ref> Kas Bristolis või Islandi retkel sai Kolumbus tutvuda ka Islandi saagadega [[Leifr Õnnelik]]u retkest.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges. ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, (2006), lk. 108</ref>
 
Aastail 1482–1485 sõitis Kolumbus Portugali Aafrika kolooniate vahel, jõudes välja [[Elmina]]ni.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Christopher-Columbus Christopher Columbus (Italian explorer)name="XMKTc".] Encyclopædia Britannica Online.</ref> Seal tutvus ta [[passaat]]idega, mida kasutas ära Ameerikasse purjetamisel,<ref>Murphy, Patrickname="murphy" J.; Coye, Ray W. (2013). Mutiny and Its Bounty: Leadership Lessons from the Age of Discovery. Yale University Press. ISBN 978-0-300-17028-3.</ref> sellal kui tagasi sõites kasutas ta ära Põhja-Atlandil valitsevaid läänetuuli.<ref>[http://earthguide.ucsd.edu/virtualmuseum/climatechange1/08_1.shtml Trade Winds and the Hadley Cell]</ref> On teadmata, kas Kolumbus oli selle skeemi avastaja, või kuulis ta seda teistelt Portugali kaptenitelt.
 
1485. aastal esitas Kolumbus oma plaanid Portugali kuningale [[João II]]-le. Ta tegi ettepaneku, et kuningas varustaks kolme vastupidavat laeva ja annaks Kolumbusele aasta aega leidmaks Atlandi ookeanil marsruuti [[Orient]]i. Kolumbus soovis saada "ookeani suure admirali" auaste, oma avastatud maade kuberneriks ja ühe kümnendiku nende maade tulust. Kuningas esitas Kolumbuse ettepaneku oma ekspertidele, kes selle tagasi lükkasid. Nende arvates oli Kolumbuse arvutuslik meretee pikkus 3860 km liiga väike.<ref>Samuel Eliot name="Morison-, ''Admiral" of the Ocean Sea: The Life of Christopher Columbus'', (Boston: Atlantic-Little, Brown, 1942). Reissued by the Morison Press, 2007. ISBN 1-4067-5027-1.</ref> Tegelik vahemaa on umbes 20 000 km,<ref>Phillips, Jr (1992), lk 110.</ref> mistõttu poleks ükski 14. sajandi laev suutnud kanda kaasas piisavalt provianti ja värsket vett nii pika meretee läbimiseks. Suurem osa tolleaegsetest Euroopa navigaatoritest pidas läänepoolset mereteed Aasiasse läbimatuks.
 
Pärast Portugali kuninga korduvat äraütlemist sõitis Kolumbus [[Genova]]sse ja [[Veneetsia]]sse, kuid teda ei saatnud edu kummaski linnas. Ta saatis oma venna Bartholomeu ka Inglismaa kuninga [[Henry VII]] juurde, kes samuti ei soovinud Kolumbuse plaanidesse rahaliselt panustada.
 
Toetust leidis Kolumbus 1486.a. Hispaania kuningakojas, kus tema otseseks toetajaks sai kuninganna Isabella I. 03.08.1492.a. alustas sõitu Kolumbus kolme ekspeditsioonilaevaga Hispaaniast läände ning jõudis 12.10.1492.a. [[Lääne-India|Lääne-India saarestikku]].<ref name=">[https://thewildcatsvictory".wordpress.com/2009/11/15/columbus-and-henry-vii/ Columbus and Henry VII] thewildcatsvictory.wordpress.com</ref>
 
== Avastusretked ==
31. rida ⟶ 32. rida:
[[Pilt:Columbus_first_voyage.jpg|pisi|I avastusretk. Tänapäevased kohanimed on mustas kirjas, Kolumbuse antud nimed sinises]]
 
Kolumbuse esimesel retkel osalesid kolm laeva. Kolumbus resideeris lipulaeval, milleks oli [[karakk]] [[Santa Maria]], veel olid laevastikus [[karavell]]id [[Pinta]] ja [[Niña]]. Pinta kapteniks oli [[Martín Alonso Pinzón]], Niña kapteniks tema vend [[Vicente Yáñez Pinzón]].<ref>Murphy, Patrickname="murphy" J.; Coye, Ray W. (2013). Mutiny and Its Bounty: Leadership Lessons from the Age of Discovery. Yale University Press. ISBN 978-0-300-17028-3.</ref>
 
Karavellid pärinesid [[Palos de la Frontera]] kodanikelt; nad olid sunnitud need Hispaania käsutusse andma, tasumaks trahvi. See on suureks löögiks Martín Alonso Pinzónile, kes unistas omaenese retkest Atlandi ookeani taha, kuna sealse sadama kapten Diego te Teive oli aastal 1452 kandunud oma laevaga peaaegu üle Atlandi ookeani ja ka tema soovis need maad üles leida.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges. ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, (2006), lk. 196-198</ref>
 
Esimese avastatud saare nimi oli kohalikus keeles Guanahani, Kolumbus nimetab selle San Salvadoriks. Saare tuvastamisega on raskusi, kuna Kolumbuse originaalkaardid on kadunud. Tõenäolisemad kandidaadid on [[Samana Cay]] ja [[San Salvadori saar (Bahama)|San Salvador]].<ref>Herbermann, Charles, ed. (1913). "San Salvador (1)" . Catholic Encyclopedia. New York: Robert Appleton Company.</ref> Saarelt on leitud ka klaashelmeid ja [[XV sajand]]i keskpaigas münditud hispaania münte.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges. ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, (2006), lk. 236</ref>
 
28. oktoobril jõudis Kolumbus [[Kuuba]]le. Ajal, mil ta sealset rannikut uuris, suundus Martín Alonso Pinzón omaalgatuslikule retkele, et rohkem kulda leida.<ref>Keith A. Pickering. "The First Voyage of Columbus"</ref> 5. detsembril jõudis Kolumbus [[Hispaniola]]le.<ref> Fuson, Robert. The Log of Christopher Columbus (Camden, International Marine, 1987) lk. 173.</ref> Seal sõitis Santa Maria karile ja Kolumbus oli sunnitud osa meeskonnast maha jätma. Nende saatuse pärast ta muret ei tundnud, kuna kohalik pealik [[Guacanagari]] ei olnud vaenulik.<ref>Maclean, Frances (Jaanuar 2008). "The Lost Fort of Columbus". Smithsonian Magazine.</ref> Ekspeditsioon kohtus 6. jaanuaril taas Pintaga. 13. jaanuaril toimus neil kokkupõrge vaenuliku [[ciguayod]]e suguharuga; kokkupõrge lõppes hispaanlaste taandumisega kaks päeva hiljem.<ref>Yewell, John; Chris Dodge (1992). Confronting Columbus: An Anthology. Jefferson, NC: McFarland & Company. lk. 33. ISBN 978-0-89950-696-8.</ref> Ühtlasi võtsid nad 10-25 vangivõetud vastast Hispaaniasse kaasa, neist seitse elasid mereretke ka üle.<ref>Catz, Rebecca (1 jaanuar 1990). "Columbus in the Azores". Portuguese Studies. 6: 17–23. JSTOR 41104900</ref>
 
Tagasiteel peatus Kolumbus nädala Portugalis, kus kohtus [[Bartolomeu Dias]]ega ja tõenäoliselt ka [[Fernão de Magalhães]]iga<ref>Murphy, Patrickname="murphy" J.; Coye, Ray W. (2013). Mutiny and Its Bounty: Leadership Lessons from the Age of Discovery. Yale University Press. ISBN 978-0-300-17028-3.</ref>.
 
=== II avastusretk ===
46. rida ⟶ 47. rida:
24. septembril 1493 algas Kolumbuse teine retk. Seekord oli talle usaldatud 17 laeva juhtimine, millel oli 1700 inimest ja varustust uue koloonia rajamiseks.<ref>Baccus, M. Kazim Utilization, Misuse, and Development of Human Resources in the Early West Indian Colonies, Wilfrid Laurier University Press (2 January 2000) ISBN 978-0-88920-982-4 lk. 6–7</ref> Osa kolonisaatoritest olid hambajäänuste järgi otsustades tõenäoliselt ka vabad mustanahalised.<ref>[https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2009/05/17/AR2009051701885.html "Who Went With Columbus? Dental Studies Give Clues.".] The Washington Post. 18 mai 2009.</ref>
 
[[3. november|3. novembril]] märkasid nad [[Dominica]]t, maabusid hiljem [[Marie-Galante]]l ja saabus [[Guadeloupe]]le. Edasine täpne teekond pole teada, kuid saared, millele Kolumbus nime andis, olid [[Montserrat]], [[Antigua]], [[Redonda]], [[Nevis]], [[Saint Kitts]], [[Sint Eustatius]], [[Saba]], [[Saint Martin]], [[Saint Croix]]. [[Neitsisaared]], [[Virgin Gorda]], [[Peter Island]]. [[Tortola]] nimetas ta Santa Anaks. 14. novembril toimus Kolumbuse vägede ja kohalike [[kariibid]]e vahel lahing, mille käigus Kolumbus päästis paar kohalikku poissi. Kolumbus mõistis olukorda nii, et kariibid on kannibalid. <ref>Phillips, Jr, William D.; Phillips, Carla Rahn (1992). The worlds of Christopher Columbus. Cambridge, UK: Cambridge University Press. lk. 197-198ISBN 978-0-521-35097-6198</ref> Pole aga tõendeid, et kariibid tegelikult kannibalid oleks olnud ja on kindel, et hispaanlased veel kohalikke keeli ei tundnud.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges. ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, (2006), lk. 260</ref>
 
22. novembril jõudis Kolumbus taas Hispaniolale, kus avastas, et esimesel reisil rajatud asundus on hävitatud ja hispaanlased maha tapetud. Kohalike [[tainod]]e väidetel hukkusid need sõjas, mida kaks naabersuguharu Guacanagari suguharu vastu alustasid. Kolumbuse teekaaslased nõudsid kättemaksu, kuid Kolumbus otsustas nõustuda tainode versiooniga ja suundus edasi asundust uude kohta rajama.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges. ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, (2006), lk. 263-264</ref> Uue asunduse [[La Isabela]] rajas ta ligi sada kilomeetrit ida poole.<ref>[https://www.sciencedaily.com/releases/2009/03/090319132954.htm "Teeth Of Columbus's Crew Flesh Out Tale Of New World Discovery".] ScienceDaily. 20 märts 2009.</ref>
 
24. veebruaril 1494 suundusid 12 laeva Antonio de Torrese juhtimisel tagasi Hispaaniasse, et need juhataks kolooniasse uute varude toimetamist.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges. ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, (2006), lk. 273</ref> Kolumbus ise suundus aprillis edasisele retkele, jättes asunduse oma venna Diego hoolde. Uuel retkel uuris ta Kuuba lõunarannikut, proviandi lõppedes suundus aga lõunasse [[Jamaica]]le, sealt aga La Isabela kaudu tagasi Hispaaniasse.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges. ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, (2006), lk. 281-285</ref>
 
=== III avastusretk ===
56. rida ⟶ 57. rida:
[[Pilt:Columbus_third_voyage.jpg|pisi|Kolmas avastusretk]]
 
Kolmanda avastusretke eesmärgiks oli avastada Hispaania valdustest lõunas olev kontinent, mille olemasolu portugallased olid järeldanud oma reisidel merelt leitud kanuudest.<ref> Thacher, John Boyd (1903). Christopher Columbus: his life, his work, his remains, as revealed by original printed and manuscript records, together with an essay on Peter Martyr of Anghera and Bartolomé De Las Casas, the first Historians of America. New York: G. P. Putnam's Sons. lk. 379–380.</ref> Merele suundus ta 30. mail 1498, asudes seekord teele kuue laevaga. Seekord sattusid ta laevad tuulevaikusse ja nende veetagavarad kulusid ära, mistõttu retk jäi lühikeseks. Ameerikani jõudes saatis Kolumbus kolm laeva kohe kolonistidele varustust viima, uurides randa üksnes kolme laevaga. [[Trinidad]]ile jõudsid nad 31. juulil. <ref>Joseph, Edward Lanzar (1838). History of Trinidad. A.K. Newman & Co.lk. 134.</ref>
 
Atlandi ookeani ületades avastas Kolumbus [[Magnetiline deklinatsioon|magnetilise deklinatsiooni]], mis võimaldas tal hiljem varasematele märkmetele tuginedes oma asukohta täpsemalt tuvastada.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Christopher-Columbus Christopher Columbus (Italian explorer)name="XMKTc".] Encyclopædia Britannica Online.</ref>
 
Ameerikas uuris Kolumbus [[Paria laht]]e ja avastas [[Orinoco]] suudme. Ka märkas ta [[Grenada]]t ja [[Tobago]]t. Orinoco suuet mõistis ta õigesti kui märki uuest maailmajaost, sest selline jõgi ei saanud asuda ühelgi saarel, ent ometi ei vastanud paik ühegi teise tuntud suure jõe suudme kirjeldusele. 5. augustil astub Kolumbus esmakordselt Ameerika pinnale.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges, ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, (2006), lk. 306-308</ref>
 
Edasi suundus Kolumbus [[Santo Domingo]]sse, mis oli kujunenud uueks peamiseks kolooniaks. Seal tekkis tema ja asunike vahel konflikt, mille Kolumbus maha surus.<ref>Keith A. Pickering. "The Third Voyage of Columbus, 1498–1500".</ref> Mässulised olid saatnud oma esindaja Hispaania valitsejate juurde, ka Kolumbus ise nõudis krooni esindajat, et see aitaks vaherahu sõlmida.<ref name="brinkchris">Brink, Christopher. Christopher Columbus: Controversial Explorer of the Americas. lk. 78.</ref> Nii saadeti Hispaniolale laialdaste volitustega [[Francisco de Bobadilla]]. See eemaldas Kolumbuse ametist ja saatis ta vangina Hispaaniasse, koostades enne laimava aruande. Aastal 1500 sai temast uus Hispaniola asevalitseja.<ref>Ferdinand Columbus. ''Historia del almirante Don Cristobal Colon en la cual se da particular y verdadera relacion de su vida y de sus hechos, y del descubrimiento de las Indias Occidentales, llamadas Nuevo-mundo.''</ref>
 
Bobadilla ettekannet peavad paljud autorid kallutatuks, eriti arvestades asjaolu, et ka tema valitsemisel jätkusid julmused,<ref name="carle">Carle, Robert (2019). "Remembering Columbus: Blinded by Politics". National Association of Scholars</ref> kuid maksuvabastused ja elanikkonna orjastamine panid kolonistid toetama just teda.<ref>Peter Bakewell, "A History of Latin America to 1825: 3rd Edition", lk. 114 Wiley Blackwell, 2010.</ref>
 
==== Retke vastuolulised tulemused ====
 
Kuigi Kolumbus oli ise kirja pannud, et avastas uue maailma, pole kindel, mis tema tegelik arvamus oli. Ta viitab avastatud [[Lõuna-Ameerika]]le kui uuele maailmajaole ja maisele paradiisile.<ref>Sale, Kirkpatrick (1991). The Conquest of Paradise: Christopher Columbus and the Columbian Legacy, lk. 204–209</ref> Samas jätkab ta ametlikes kirjades Kuuba Aasia läänerannikuks nimetamist, tehes seda veel aastal 1502.<ref>Phillips, Jr, William D.; Phillips, Carla Rahn (1992). The worlds of Christopher Columbus. Cambridge, UK: Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-35097-6</ref>
 
Sellist käitumist saab seletada asjaoluga, et talle anti laialdased volitused ja õigused, et ta avastaks tee Indiasse ja ametlik tunnistus, et avastati uus maailmajagu, kaotaks automaatselt tema õigused sealt osale sealt saadavast tulust, mida teiste saarte avastajad oma avastustest said. Ajalooprofessor [[Stuart B. Schwartz]] on veendunud, et tegelikult teadsid nii kuningad kui Kolumbus, et tegemist ei olnud Indiaga, kuid teesklesid, et ei tea seda, et meresõitja saaks oma saavutuste eest tasustatud.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges. ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, (2006), lk. 323-324</ref>
 
=== IV avastusretk ===
[[Pilt:Columbus_fourth_voyage.jpg|pisi|Neljas avastusretk]]
 
Neljanda avastusretke eesmärgiks oli ametlikult avastada tee [[India ookean]]i viivasse [[Malaka väin]]a. See algas 11. mail 1502. Kolumbuse käsutusse oli antud neli laeva, lipulaev Santa María ja Gallega, [[Vizcaína]] ning "Santiago de Palos". Esimeseks reisisihiks sai [[Maroko]]s asuv [[Arzila]], kus tema eesmärgiks oli aidata seal sisse piiratud Portugali sõdureid. Edasi ületas ta 21 päevaga ookeani, maabudes 15. juunil [[Martinique]] saarel. Ookeani ületas ta 21 päevaga, mis jäi aastateks kiirusrekordiks.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges. ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, (2006), lk. 340</ref>
 
29. juunil jõudis Kolumbus Santo Domingosse, et leida varju läheneva [[orkaan]]i eest. Francisco de Bobadilla ei lubanud aga Kolumbusel maabuda, ühtlasi asus ta vaatamata Kolumbuse hoiatusele 30 laevast koosneva laevastikuga Hispaania poole teele. Laevastiku uputas orkaan peaaegu täielikult. 30 laevast jõudis Hispaaniasse vaid üks, see, mis kandis endaga Kolumbusele eraldatud osa Uue Maailma tuludest.<ref>Samuel Eliot Morison. ''Admiral of the Ocean Sea'' (1942), lk. 590</ref>
 
Edasi peatus Kolumbus lühidalt Jamaical ja suundus edasi läände, maabudes viimaks [[Gauanaja]] saarel tänapäeva [[Honduras]]es. 14. augustil maabus ta [[Puerto Castilla]] kohal Hondurase rannikul, otsustades purjetada sealt itta. Edasi uuris ta kahe kuu vältel Hondurase, [[Nicaragua]], [[Costa Rica]] ja [[Panama]] rannikuid. Panamas kuulis ta [[ngäbed]]elt kullast ja teest Vaikse ookeanini, kuid tal tekkis konflikt nende pealiku [[Quibían]]iga. Jaanuaris 1503 rajas Kolumbus [[Beléni jõgi|Beléni jõe]] suudmesse garnisoni, mille oli hiljem sunnitud kohalike rünnaku tõttu hülgama. Ühtlasi kaotasid nad jõkke jäänud ''Gallega''.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges. ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, (2006), lk. 372-383</ref>
 
Hiljem uppus [[laevaoherdi]]test rikutud Vizcaína.<ref>Klaus Brinkbäumer ja Clemens Höges. ''Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia''. Kirjastus Kunst, (2006), lk. 302</ref> Kolumbus purjetas kahe laevaga edasi põhja poole, märgates teel 10. mail [[Kaimanisaared|Kaimanisaari]].<ref>[https://www.britannica.com/place/Cayman-Islands "Encyclopedia Britannica – Cayman Islands".]</ref> Hiljem said tema laevad Kuuba lähistel tormis kannatada ja Kolumbus oli sunnitud need Jamaical Saint Anni lahes randa ajama.
 
Kolumbus ja tema meeskonnad jäid sinna ligi aastaks, sellal kui Diego Méndez sõitis [[kanuu]]ga Hispaniolale abi otsima. Bobadillat teme administratiivse saamatuse pärast asendama saabunud [[Nicolás de Ovando]] keeldus aga merehädalisi päästmast ja nii päästis kapten Diego de Salcedo Kolumbuse omaalgatuslikult. 7. novembril 1504 jõudis Kolumbus tagasi Hispaaniasse.
90. rida ⟶ 91. rida:
=== Kolumbus kui isiksus ===
 
Kolumbuse kui isiksuse kohta on raske anda objektiivset arvamust. Osalt on põhjuseks nn must legend, ehk siis [[XVI sajand]]il levima hakanud hispaaniavastane propaganda, mis kasutas Hispaania alluvuses olnud avastajaid ja kolonisaatoreid, kirjeldades ära üksnes allikates leiduvaid negatiivseid materjale.<ref>Maltby, W. S. The Black Legend in England (1971). Durham, N.C.: Duke University Press.</ref> Kõike pikemalt viibis ta Hispaniolal kolmanda reisi lõpus, ent sellel perioodil oli ta haigustest puretud.<ref> Brink,name="brinkchris" Christopher. Christopher Columbus: Controversial Explorer of the Americas. lk. 78.</ref> Samas kirjutavad isegi ta liitlased tema toime pandud julmadest tegudest.<ref>Giles Tremlett (7 August 2006). [https://www.theguardian.com/world/2006/aug/07/books.spain "Lost document reveals Columbus as tyrant of the Caribbean".] The Guardian. UK.</ref> Kriitiline suhtumine Kolumbusesse sai taas tuule tiibadesse XX sajandoi lõpuaastatel, mil ilmus Kirkpatrick Sale'i raamat "The Conquest of Paradise: Christopher Columbus and the Columbian Legacy". Suurem osa negatiivset pärineb Kolumbuse vastastelt, kes olid isiklikult huvitatud tema arvelt oma positsiooni tõstmisest.<ref>Carle, Robert (2019). name="Remembering Columbus: Blinded by Politicscarle". National Association of Scholars.</ref>
 
Kolumbust süüdistatakse ka [[tainod]]e hävingus. Kubernerina seadis ta saarel sisse samasuguse [[pärisorjus]]e nagu Hispaanias,<ref>Lyle N. McAlister (1984). Spain and Portugal in the New World, 1492–1700. University of Minnesota Press. p. 164. ISBN 0-8166-1218-8</ref> sellal kui hispaanlastest asukad ürotasid saare elanikke kohelda kui orje.<ref>Olson, Julius E. and Edward G. Bourne (editors). "The Northmen, Columbus and Cabot, 985–1503", in The Voyages of the Northmen; The Voyages of Columbus and of John Cabot. (New York: Charles Scribner's Sons, 1906), lk. 369–383.</ref> Teised autorid leiavad, et tainodest hukkus valdav enamik haiguste läbi,<ref>Noble David Cook (13 veebruar 1998). Born to Die: Disease and New World Conquest, 1492–1650. Cambridge University Press. lk. 9–14. ISBN 978-0-521-62730-6.</ref> Ka esimese hispaanlaste koloonia asukatest suri esimesel aastal kaks kolmandikku mitmesugustesse haigustesse.<ref>Alfred W. Crosby, The Columbian Exchange, Westport, 1972, pp. 39, 45, 47.</ref>
102. rida ⟶ 103. rida:
{{viited|allikad=
<ref name="murphy">{{cite book|first1=Patrick J. |last1=Murphy |first2=Ray W. |last2=Coye |title=Mutiny and Its Bounty: Leadership Lessons from the Age of Discovery |url=http://yalepress.yale.edu/yupbooks/Book.asp?isbn=9780300170283 |date=2013 |publisher=Yale University Press |ISBN=978-0-300-17028-3 |ref=harv |deadurl=bot: unknown |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150627113247/http://yalepress.yale.edu/yupbooks/Book.asp?isbn=9780300170283 |archivedate=27.06.2015 |df=}}</ref>
<ref name="thewildcatsvictoryXMKTc">[https://thewildcatsvictorywww.wordpressbritannica.com/2009biography/11/15/columbusChristopher-and-henry-vii/Columbus Christopher Columbus and(Italian Henry VIIexplorer)".] thewildcatsvictoryEncyclopædia Britannica Online.wordpress.com</ref>
<ref name="Boxer">{{cite book| url=https://books.google.com/books?id=2R4DA2lip9gC&pg=PA522 | author=Charles R. Boxer |title=The Christian Century in Japan: 1549–1650 | page=2 |publisher=University of California Press|year=1951|accessdate=28.02.2016}}</ref>
<ref name="Morison-Admiral">Samuel Eliot Morison, ''Admiral of the Ocean Sea: The Life of Christopher Columbus'', (Boston: Atlantic-Little, Brown, 1942). Reissued by the Morison Press, 2007. ISBN 1-4067-5027-1.</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
*Klaus Brinkbäumer, Clemens Höges. "Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia". Kirjastus Kunst, 2006
* [[Klaus Brinkbäumer]], [[Clemens Höges]], "Kolumbus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiina Aro]]. Sari [[Gloria Mundi]], [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] [[2007]], 512 lk.
*{{Cite book | title= The worlds of Christopher Columbus | first1= William D. | last1= Phillips, Jr | first2= Carla Rahn | last2= Phillips | year=1992 | publisher= Cambridge University Press | location= Cambridge, UK | url= https://books.google.com/books?id=8jhtmzLlX70C | ref=harv | isbn= 0-521-35097-2 | accessdate= 28.02.2016}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus"