Maavara: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Undid edits by 82.131.27.135 (talk) to last version by Estopedist1 Märgised: Eemaldamine SWViewer [1.4] |
||
3. rida:
{{Viitamata|kuu=juuli|aasta=2017}}
'''Maavara''' ehk '''maare''' ehk '''maapõuevara''' on [[maapõu]]es leiduv orgaaniline või mineraalne [[loodusvara]], mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Seega ei loeta maavaraks näiteks [[Eesti]] maapõues leiduvat [[rauamaak]]i, sest selle [[maardla]] sügavus ning kvaliteet teevad selle kasutamise praeguse tehnilise taseme juures [[majandus]]likult mõttetuks. Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus. Tänapäeval ei loeta maavaraks ka [[sooraud]]a, millest kuni [[18. sajand]]ini [[raud]]a sulatati.
Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavasti [[kuld]]a, [[molübdeen]]i, [[plaatina]], [[vanaadium]]i ja [[strontsium]]i. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka [[diktüoneemaargilliit]] ja [[uraan]]. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda [[nafta]]t. Põhja-Eesti maapõues on [[maagaas]]i.
Olulisimad Eesti maavarad on [[kukersiit]] (põlevkivi) ja [[fosforiit]]. Peale nende on Eesti maavaradeks: [[savi]], [[liiv]], [[kruus]], karbonaatkivimid ([[lubjakivi]] ja [[dolokivi|dolomiit]]), [[turvas]], [[ravimuda]] ja [[mineraalvesi]].
Ülemaailmselt olulisteks maavaradeks on [[rauamaak]], [[boksiit]] ja [[nafta]]. Neist kahte viimast Eesti maapõues ei leidu.
==Vaata ka==
| |||