Kalame talumuuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
|||
1. rida:
'''Kalame talumuuseum''' (ka: ''Karepa Kalame talumuuseum, Karepa Sagritsa muuseum'') on aastal [[2001]] avatud [[muuseum]], mis asub [[Haljala vald|Haljala vallas]] [[Karepa]] külas [[Selja jõgi|Selja jõe]] kaldal '''Kalame talus'''<ref name="muuseum.ee">http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=124 (vaadatud 15.06.2013)</ref>. [[2002]]. aastast on muuseum [[Virumaa Muuseumid|Virumaa Muuseumite]] üks [[filiaal]]e.
Muuseumi moodustavad Kalame talu säilinud hooned, sh 19. sajandil ehitatud paekivist silmuköök koos [[silmud]]e röstimise ahjuga.<ref name="muuseum.ee"/>
Kalame talu on nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt suur vaatamisväärsus – sajandeid oli see [[Selja mõis|Selja mõisa]] kalamehe elupaik. 19. sajandil lõpul sai rentnikuks aga tuntud meremaalija Richard Sagritsa (
==
[[Rehielamu]] sisemist plaani on hiljem palju muudetud, näiteks on välja ehitatud ärklitoad. Elamu oli ristkülikukujulise põhiplaaniga (rehealune on paekivist) ning kaetud poolkelpkatusega. Palkidest sissepääsu ees on postidele toetuv varikatus. Varikatuse keskel paikneva sissepääsu ees asetseb lahtine veranda.
14. rida:
Köögi taga, merepoolses toas elas Preili Reene. Tema täisnimi oli Renate Peterson. Renate oli üks kena vanapreili, kes oli kehva kuulmisega. Renate elas Kalamel aastaringselt majahoidjana. Lisaks tegeles ta ka õmblemistööga. Renate vanemate maja asus [[Rakvere|Rakveres]] [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tänav]] 1.
Elutuba kaunistab [[Uusrokokoo|uus-rokokoo]] stiilis punase sametriidega kaetud istekomplekt. Lisaks oli seal 19. sajandi aastakümnenditest pärit kummut ja laud, mida teati ka kui “sajajalgne”, sest tal oli 8 jalga ning see oli ratastel söögilaud. Elutoa kamina valmistas 1970. aastatel kirjanik [[Villem Gross]], kes suvitas
Nüüdseks on saanud magamistuba värskema ilme ning väljapanekul on näha kahte raamaturiiulit, kus on ühes kõik kunstiteemalised õpikud, raamatud ja kuulsate kunstnike kataloogid. Teine riiul mahutab suurema osa ilukirjandusteoseid. Toa keskel asub voodi ning soojamüüri ees kirst, mis kuulus Sagritsa emale. Samuti asub toas riidekapp ning peegliga kummut. Akna all laual on A. Sagritsa kirjavahetused, lisaks pidas ta ka päevikut. A. Sagrits koostas veel Richard Sagritsa töödest registrit.
Pööningul on väike kamber kahe voodikohaga. Seal magasid tavaliselt suvitajad või külalised.
22. rida:
Rehetuba oli praeguse köögi ja selle taga oleva toa kohal. See ruum on mõeldud ajutiste näituste ja ühise koosviibimise kohaks.
Pärast sõda tegi Richard Sagrits oma sünnikodus mõningaid ümberehitusi. Suurim neist oli jõepoolse juurdeehituse kujundamine avarate akende ja kaminaga [[Ateljee|ateljeeks]]. Praeguse ilme sai ruum [[1965]].
Kalame talu [[ait]] on ehitatud [[19. sajand|19. sajandil]]. Huvitava arhitektuurse lahendusega palkseinte ja roost viilkatusega ehitis. Hoonet poolitab vahelik, millest paremale jääb sügava ulualusega aidaruum, mille ees asetseb puitpõrand. [[2017]]. aastal toimusid aida konserveerimistööd, mille käigus korrastati aida vundament, vahetati välja alumised palgiread ja paigaldati uus rookatus. Aida juures asus ka laut, kuid see lammutati maha 1950. aastatel. Aidakambrisse majutati tavaliselt suvitajad, vanasti kasutati aita vilja hoiustamiseks.
28. rida:
Kalame talu [[silmuköök]] on ehitatud 19. sajandil ning on laotud õhukestest poolpuhtalt tahutud paeplaatidest ja kaetud uue laastudest viilkatusega.
Ajalooline silmuköök on ühekorruseline, peaaegu ruudukujulise põhiplaaniga hoone. Silmuköök on restaureeritud [[2019]]. aasta kevadel, mille käigus paigaldati hoonele uus laastukatus, korrastati sisemus koos ahju ja korstnaga. Hetkel on silmuköögis väljapanek silmu püüdmise ja valmistamise tööriistadest. Suitsusaun asus maja kõrval merepoolsel aasal, kuid 31.07.2007 öösel põles saun maha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/16594156/karepa-muuseumi-suitsusaun-poles-maha? Karepa muuseumi suitsusaun põles maha] Delfi, 04.08.2007</ref>
== Kalame talu ajalugu ==
Kalame (ka Kalamehe) oli [[Selja mõis|Selja mõisa]] kalamehekoht
Esimene teadaolev Sagrits (tol ajal Sakrist) oli Abram Ansu poeg ning tema naine Leno. Neil oli neli last: pojad Juhan ja Jakob, tütred Mari ja Tiina. Kalamele asus elama aga [[19. sajand|19. sajandi]] viimase aastakümne keskel (
== Rakvere Muuseum ja SA Virumaa Muuseumid ==
Vastavalt kunstnik [[Richard Sagrits|Richard Sagritsa]] soovile pärandas ta naine Alice [[1997]]. aastal Kalame talu, pere kunstikogu, arhiivi, fotod, korterisisustuse jms. [[Rakvere Muuseum|Rakvere Muuseumile]]. Muuseum sai endale kolm tuhat eksponaati, ligi pooled neist on puhtalt kunst. (Praegu on muuseumi kogusse arvele võetud 1460 kunstitööd, 280 eset ajalookogus ning 288 säilikut ning 728 fotot arhiivikogus). Lisaks Sagritsa enda maalitud töödele on kogus ka talle kingitud erinevate kunstnike töid, näiteks [[Nikolai Triik]], [[Eduard Wiiralt]], [[Eerik Haamer]], [[Aino Bach]], [[Elmar Kits]], [[Ott Kangilaski]] ja [[Andrus Johani]].
Esimene Sagritsa pärandit tutvustav näitus toimus Rakvere Muuseumis [[1997]]. aastal.
26. juunil 1998 korraldas Rakvere muuseum Kalamel '''Karepa päeva'''.<ref
SA Virumaa Muuseumite alla kuulub Karepa Kalame talumuuseum alates aastast [[2002]].
49. rida:
Kalame talu kasutatakse [[Muuseum|muuseumina]], talu tuntakse ka kui kunstnik [[Richard Sagrits|Richard Sagritsa]] sünnikoduna. Suviti võib talumuuseumi ateljees näha Richard Sagritsa maalide näitust. Näituste raames toimuvad ka erinevad kunstiüritused, kontserdid ja etendused, samuti haridusprogrammid ja ringkäigud nii muuseumis endas kui ka Karepal.<ref>http://svm.ee/et/sagritsa-muuseum-kalame-talu-karepal</ref> Kalame talus on toimunud ka näiteks kultuurilooliste loengute sari “Kultuuriaken”.
Ringi saab kõndida skulptuuriaias, kus juba praegu on võimalik tutvuda [[Jass Kaselaan]]
Lisaks on Alice Sagritsa päevikute põhjal lavastatud [[Teet Veispak|Teet Veispaku]] ja [[Üllar Saaremäe]] poolt ka mitmeid näidendeid. Alice’t ennast on näidendis kehastanud [[Rakvere teater|Rakvere Teatri]] näitleja [[Liisa Aibel]].
57. rida:
==Välislingid==
* [http://www.svm.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=187&Itemid=18&lang=et?x_ref=75?x_ref=36 Muuseumist Virumaa Muuseumite kodulehel]
[[Kategooria:Lääne-Viru maakonna muuseumid]]
|