Aristokraatia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Robbot (arutelu | kaastöö)
P robot Removing: lt:Aristokratija
11. rida:
8.sajandi e.m.a. algul valitses peaaegu üle kogu [[Kreeka]] '''sugukondlik aristokraatia''', kelle võim tugines primitiivsele maaomandile ja orjapidamisele. Basileuste (väepealikud/ füülivanemad) võim vähenes ajapikku, tähtsamat osa hakkasid mängima aristokraatia nõukogud. Aristokraatlikud sugukonnad hõlmasid järjest enam maa, mis oli tähtsaim rikkus. Kehtis suuline tavaõigus ehk lihtrahvas pidi aristokraatiale kuuletuma. Sugukondliku 7. sajandil algas tugev [[diferentseerumine]], [[käsitöö]] eraldumine põllumajandusestst ja poliste teke. Uus, linnastunud, käsitööga seot rikaste kiht satub konflikti põllumajandusliku aristokraatiaga, kes soovib säilitada poliitilise [[võim]]u [[monopol]]i. Pikkamisi kaotas sugukondlik aristokraatia oma võimu varanduslikul alusel tekkinud maa-aristokraatiale, keda linna-aristokraatiaga sidusid ühised majanduslikud huvid. (antiikautorid nimetasid seda seltskonda uusrikasteks ehk [[timokraatia]]ks.) Sugukondlik kord kaotas oma tähtsuse. Kujunevad välja orjanduslikud linnriigid – polised.
 
Majanduslikult enamarenenud [[Kreeka]] keskustes, kus poliitilised segadused olid suuremad, kujunes välja varane [[türannia]] – siirdevorm poliste arengus, millel oli kaks vormi: ühel juhul sai türann võimule, kui rahvas hakkas mässama sugukondliku aristokraatia vastu. Teine vorm [[Väike-Aasia]] Kreeka linnades ja saarekogukondades pärast nende allutamist [[Pärsia]] võimule. Teine variant tähendas lihtsalt Pärsia oligarhilistest ringkondadest pärineva tegelase troonilepanekut Pärsia ametnike poolt. Esimese variandi puhul toetus türanni võim vähese maaga või maata kehvikuile. Türannia tähendas tegutsemist linnaorjanduse huvides, vana aristokraatia kõrvaldamist võimult ja füülide reforme smick.
 
[[Kategooria:Poliitika]]