Erinevus lehekülje "Koostöine etnograafia" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
'''Koostöine etnograafia''' (inglise keeles ''collaborative ethnography'') on lähenemine [[etnograafia]]le, mis sihilikult ja selgesõnaliselt rõhutab [[koostöö]]<nowiki/>d igas etapis kogu etnograafilise uurimisprotsessi jooksul. Võrreldes [[antropoloogia]]s tuntud etnograafiaga on siinkohal koostöö esil mitte pelgalt [[välitööd]] läbi viies, vaid juba etnograafilise [[uurimus]]e planeerimise faasis, kui ka selle tulemuste jm kirjutamisel.<ref name="Lassiter 2005">Luke Lassiter. (2005).''The Chicago Guide to Collaborative Ethnography'',Chicago: the University of Chicago Press.</ref>
 
Eristatakse kahte tüüpi koostöist etnograafiat:
* koostöö teiste uurijatega, kellega ühiselt planeeritakse, viiakse läbi, analüüsitakse ja esitatakse etnograafilise uurimuse tulemused. See tähistab meeskondlikku lähenemist etnograafilisele tööle; <ref name="May, Pattillo-McCoy 2000">May, R. A. B., Pattillo-McCoy, M. (2000). Do You See What I See? Examining Collaborative Ethnography. Qualitative Inquiry, 6(1), 65–87.</ref>
* koostöö uuritavatega, kellega ühiselt planeeritakse, viiakse läbi, analüüsitakse ja esitatakse etnograafilise uurimuse tulemused. See lähtekoht näeb ette, et uuritavatest saavad kaasuurijad või konsultandid, kes on võrdsed partnerid uurijale.<ref name="Lassiter 2005" />
 
Koostöist etnograafiat võib käsitleda kui innovatsioonilist lähenemist etnograafilistele [[meetod]]itele <ref name="Seligmann, Ester 2020">Seligmann, L. J., Ester, B. P. (2020). Innovations in Ethnographic Methods. American Behavioral Scientist, 64(2), 176–197. </ref>, ent igal juhul on tegu nii teoreetilise lähenemisega kui ka etnograafilise uurimuse kirjutamise viisiga.<ref name="Lassiter 2005" />
 
== Kujunemine ==
Koostöise etnograafia kujunemise alguseks võib lugeda 1960-70ndatel.–1970. aastatel toimunud arutelud antropoloogiale osaks saanud kriitika üle.<ref name="Lassiter 2005" /> Peamiseks kriitikaks heideti antropoloogiale ette selle koloniaalset pärimust ja võimu positsiooni kasutamist uuritavate suhtes . 1986. aastal Clifford’iandis Cliffordi ja Marcus’eMarcuse teos „Kultuuri kirjutades“ – teos, mida peetakse postmodernistliku antropoloogia [[manifest]]iks <ref name="Luts">Bottos, L. (2006). Lummav antropoloog, kes purustas etnograafia lummuse. Sirp. 24.11.2006.</ref> andis tõuke antropoloogia uuendamisele, sealhulgas ka koostöise etnograafia kujunemisele. Antropoloogia ning koostöise etnograafia arengut on olulisel määral mõjutanud ka kriitilised [[sotsiaalteadused]], [[feminism]] ja [[postmodernism]].<ref name="Schwandt">Schwandt, T. A. (2007). The SAGE Dictionary of Qualitative Inquiry. Sage Publications.</ref>
20. sajandil nihkus tähelepanu antropoloogia sisemisest kriitikast ja olemasolevast kirjandusest tulenevalt koostööle etnograafilistes uuringutes. Koostöövõimalused välitöödel muutusid tähtsamateks osadeks etnograafias, uuritavad ei olnud enam, võrreldes varasemaga, muutumatud ja staatilised.<ref name="Marcus">Marcus, G. (2004). The Passion of Antrhopology in the U.S., circa 2004. Antrhopological Quarterly, 78(3), 673–695.</ref>
 
2002. aastal esitas Ameerika Antropoloogia Assotsiatsioon ametliku raporti, uurimaks kahele antropoloogile osaks saanud süüdistusi, mis toodi esile 2000. aastal ilmunud raamatus "Darkness in El Dorado". RaamatRaamatus süüdistassüüdistati tunnustatud antropolooge korduvates eetilistes rikkumistes ja võimu ärakasutamises etnograafilises uurimuses, kahjustades sealjuures uuritavate heaolu.<ref name="Gregor, Gross 2004">Gregor, T., Gross, D. (2004). Guilt by Association: The Culture of Accusation and the American Anthropological Association’s Investigation of Darkness in El Dorado. American Anthropologist, 106(4), 687–698.</ref> Ameerika Antropoloogide Assotsiatsiooni poolt esitatud raport toob ühe ametliku soovitusena esile kasutada koostöiseid uurimisviise antropoloogilistes uurimustes. Seda soovitust nähakse ka kui varasema kriitika, kriiside ja konfliktide tipuna antropoloogias, pakkudes võimaliku lahendusena uurida põlisrahvaid ja kultuure viisil, mis soodustab uuritavate materiaalset, sümboolset ja poliitilist [[heaolu]].<ref name="Schwandt" /> Oli ka neid, kes pidasid soovitut koostöisust uurimustes ebaprofessionaalseks, kehtetuks ja ebakompetentseks – koostöise etnograafia eelduseks on uurija ja [[akadeemia]] võimupositsioonist loobumine võrdse partnerlussuhte nimel. Omakorda tähistab see ka kõnelemist ja rääkimist viisil, mis ei ole akadeemiale omane, ainuautorlusest loobumist jmt, mis ei lange kokku akadeemia traditsioonidega. <ref name="Lassiter 2005" />
 
== Koostöine etnograafia tänatänapäeval ==
Koostöö uuritavatega on tänasel päevaltänapäeval üks olulisemaid eetilisi, teoreetilisi ja [[metodoloogia]]-alaseid küsimusi antropoloogias, luues ka tingimusi ja kujundades nii uuringu disaini kui ka tulemuste levitamist. Koostöises etnograafias võib näha lahendust võimuküsimustele, mida etnograafid oma töös kohtavad.<ref name="Seligmann, Ester 2020" /> Koostöine etnograafia aitab ületada ka antropoloogias nähtuvat koloniaalvõimu, oma ideaalses vormis ei oma etnograafid autoriteeti või kontrolli koostöises etnograafias.<ref name="Seligmann, Ester 2020" />
 
Koostöine etnograafia loob võrdsema positsiooni uurija ja uuritava vahel, mis omakorda loob võimaluse veelgi sügavamaks arusaamaks kultuurist ja [[fenomen]]ist, mida uuritakse. Koostöö kaasuurijatega loob suurema eelduse ka selleks, et tulemused ei ole kirjeldatud pelgalt etnograafi enda tõlgendustest lähtuvalt, vaid arvestavad ka kaasuurija kui uuritava arusaamu ja tõlgendusi.<ref name="Lassiter 2005" />
Koostöise etnograafia planeerimisel koostöös uuritavate kogukonnaga on ka omad väljakutsed: ajamahukas protsess, milles võib ilmneda nii huvide konflikte (akadeemiline huvi etnograafi poolt vs kogukonna huvi enda kuvandi kujutamiseks) kui ka muudatusi uurimisprotsessis ja -fookuses.<ref name="Lassiter 2005" />
 
129 088

muudatust