Nantes'i edikt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
4. rida:
'''Nantes'i edikt''' [n'aanti ed'ikt] on [[13. aprill]]il [[1598]]. aastal [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Henri IV]] poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati [[Prantsusmaa]]l valitsevaks [[religioon]]iks [[katolitsism]].
 
Kuid oma veendumusi lubati kuulutada ka [[reformatsioon|reformitud]] [[usutunnistus]]e pooldajatel. [[Hugenotid]] ([[Protestantism|protestandid]]), kes moodustasid tollel ajal kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast said õiguse pidada oma [[jumalateenistus]]i. Küll aga ei tohtinud nad jumalateenistusi pidada Prantsuse kuningakojas, samuti Pariisis ja linnast viie ljöö ümbruses. Ka Roueni, Dijoni, Toulouse'i ja Lyoni linnadeslinnas ei lubatud neil jumalateenistusi pidada.
 
Kaitsmaks end katoliiklaste võimalike kallale tungide eest, olid hugenottidel oma väesalgad ja koguni kindlused. Hugenottide eriõigused ei sobinud kokku tollel ajal tugenevatugevneva kuningavõimuga. Juba [[Richelieu]] vallutas hugenottide tähtsama kindluse [[La Rochelle]]'i [laro'šell] ning tühistas hugenottidele antud poliitilised eriõigused. Senine usuvabadus siiski säilis.
 
==Vaata ka==