Glatsioisostaasia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
 
3. rida:
Mida raskem on maapinna kohal olev liustik, seda sügavamale [[astenosfäär]]i vajub litosfäär. Kui liustik sulab, siis selle mass väheneb ning [[plastilisus|plastiline]] astenosfäär taastab külgnevate litosfääriosade survel oma esialgse kuju ning surub maapinda ülespoole. Seetõttu kerkib maapind aladel, kust liustik hiljuti taandus. Glatsioisostaatilisi liikumisi nimetatakse '''glatsioisostaatiliseks korrektsiooniks'''.
 
Ka [[Eesti]] maapinna aeglast kerkimist (Loodekagu-Eestisloodesuunaline mõnimaatõus millimeeterjääb vahemikku 0,3–3,3 mm/aastas<ref name="Liibusk-Kall">Aive Liibusk, Tarmo Kall: [https://novaator.err.ee/1608161308/eestlaste-jalgealune-on-pidevas-liikumises "Eestlaste jalgealune on pidevas liikumises"] ERR Novaator, 31. märts 2021</ref>) seostatakse glatsioisostaatilise korrektsiooniga, mis järgnes [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] lõppemisele. Seda maapinna liikumist on Eestis nimetatud ka '''maakerkeks''', '''maatõusuks''', '''neotektooniliseks maakerkeks''' ja '''neotektooniliseks maatõusuks'''. Lisaks sellele triivib Eesti koos [[Euraasia laam]]aga Maa massikeskme suhtes pidevalt kiirusega u 25 mm/a kirde suunas.<ref name="Liibusk-Kall" />
 
==Vaata ka==
*[[Isostaasia]]
*[[Glatsioeustaasia]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Geotektoonika]]