Redaktsioon: 1. märts 2009, kell 22:52 redigeeri Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 2. aprill 2021, kell 10:06 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust Resümee puudub
3. rida: Mida raskem on maapinna kohal olev liustik, seda sügavamale [[astenosfäär]]i vajub litosfäär. Kui liustik sulab, siis selle mass väheneb ning [[plastilisus\|plastiline]] astenosfäär taastab külgnevate litosfääriosade survel oma esialgse kuju ning surub maapinda ülespoole. Seetõttu kerkib maapind aladel, kust liustik hiljuti taandus. Glatsioisostaatilisi liikumisi nimetatakse '''glatsioisostaatiliseks korrektsiooniks'''. Ka [[Eesti]] maapinna aeglast kerkimist (~~Loode~~kagu-~~Eestis~~loodesuunaline ~~mõni~~maatõus ~~millimeeter~~jääb vahemikku 0,3–3,3 mm/aastas<ref name="Liibusk-Kall">Aive Liibusk, Tarmo Kall: [https://novaator.err.ee/1608161308/eestlaste-jalgealune-on-pidevas-liikumises "Eestlaste jalgealune on pidevas liikumises"] ERR Novaator, 31. märts 2021</ref>) seostatakse glatsioisostaatilise korrektsiooniga, mis järgnes [[Weichseli jäätumine\|Weichseli jäätumise]] lõppemisele. Seda maapinna liikumist on Eestis nimetatud ka '''maakerkeks''', '''maatõusuks''', '''neotektooniliseks maakerkeks''' ja '''neotektooniliseks maatõusuks'''. Lisaks sellele triivib Eesti koos [[Euraasia laam]]aga Maa massikeskme suhtes pidevalt kiirusega u 25 mm/a kirde suunas.<ref name="Liibusk-Kall" /> ==Vaata ka== [[Isostaasia]] [[Glatsioeustaasia]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Geotektoonika]]

Glatsioisostaasia: erinevus redaktsioonide vahel