Redaktsioon: 19. aprill 2007, kell 12:19 redigeeri Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 591 muudatust lisas vene vikilingi, võttis soome ära. ma panin soome tagasi õigele kohale. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. aprill 2007, kell 14:00 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: Sõna "''bachata''" tähendas algselt madalamate sotsiaalsete [[klass]]ide lõbusat ja vabameelset koosviibimist kodus või ka kahtlase kuulsusega kõrtsis. Muusikat, mida kohalikud pillimehed mängisid laupäevaõhtustel pidudel vestluse ja napsivõtmise taustaks (''bolero campesino''), hakati alates [[1960. aastad\|1960.]]-[[1970. aastad\|70.]] aastatest bachataks nimetama. Bachata tavalisimaks esituskohaks said [[kabaree]]d ja bordellid; kõrgklass pidas bachatat valdavalt alaväärtuslikuks ja labaseks muusikastiiliks. Väga väheste eranditega oli bachata meeste esitatud muusika. Esimesed bachata singlid salvestas [[José Manuel Calderón]] [[1961]]. aastal, kui paljud külamuusikud pärast [[diktaator]] [[Rafael Trujillo]] surma vabanenud pealinna plaadistusärisse õnne otsima suundusid. Teiste selle perioodi tuntumate bachaterode hulka kuulusid [[Fabio Sanabia]], [[Inocencio Cruz]], [[Rafael Encarnació]] ja [[Luis Segura]]. [[1970. aastad\|1970]].-[[1980. aastad\|80.]] aastate vaese maaelanikkonna elutingimuste halvenemine ning linna kolinute uus vaenulik elukeskkonda peegeldus ka bachatas, kus varem domineerinud armastuse ja romantika teema tõrjusid tahaplaanile [[~~prostitustioon~~prostitutsioon]], [[alkohol]], bravuuritsemine, pettumus, solvangud ja vägivald. Muusika muutus kiiremaks ja lihtsamaks, teksti hulgas sai oluliseks tänavaargoo tabav kasutus. Selle perioodi bachata-muusikuid: [[Marino Pérez]], [[Bolivar Peralta]], [[Mélida Rodriguez]], [[Felipe Rodriguez]], [[Blanca Iris Villafañe]], [[Marino Pérez]], [[Cuco Valoy]], [[Edilio Paredes]], [[Augusto Santos]] jt. 1980. aastatel muutusid aina olulisemaks bachata allusioonid seksile ja prostitutsioonile, sündis terve iseseisav alamžanr, kus esikohal oli seksuaalselt kahemõtteline tekst (esitajad [[Julion Angel]], [[Teodoro Reyes]], [[Blas Durán]]). 1980. aastate lõpus võttis viimatimainitu kasutusele [[elektrikitarr]]i ning sündis n-ö moodne bachata. Selle pioneerideks olid ka [[Luis Vargas]], [[Anthony Santos]] ja [[Raulin Rodriguez]]. [[1990. aastad\|1990. aastate]] algul suutis bachata sotsiaalse paaria staatusest välja murda ning leida laiemat omaksvõttu ka keskklassi poolt. [[Juan Luis Guerra]] menulauluga "Bachata rosa" tuli ka rahvusvaheline menu. 1990. keskel muutus bachata taas pehmemaks ja romantilisemaks, õnnetu armatuse teema tuli esiplaanile. Bachata muusikalist külge on sellest perioodist alates enim mõjutanud kitarrist, arranžeerija ja produtsent [[Martires de León]]. [[2004]]. aastast alates on maailmas mitmel pool edetabelitesse jõudnud Dominiknaani päritolu kuid [[New York]]is tegutseva ansambli [[Aventura] menulood ("Obsesión", "Cuando Volverás" jt). See ansambel on toonud kunagise rahvamuusikažanri rahvusvahelise [[popkultuur]]i areenile. Nende järgijad katsetavad bachata ühendamist kaasaegsete tantsumuusika stiilidega, [[hip-hop]]iga jms. Kuigi bachata ei olnud algselt tantsumuusika, sündis ka selle järgi tantsitav samanimeline 4/4 [[taktimõõt\|taktimõõdus]] [[tants]], mille aluseks oli arvatavasti [[Kuuba]] [[boolero]] ja [[merengue]]. Bachata põhisammudeks on kolmel esimesel [[takt]]iosal liikumine kõrvale-juurde-kõrvale ning neljandal taktiosal liikumissuuna vastassuunda jääva puusa kergitus.

Bachata: erinevus redaktsioonide vahel