1905. aasta revolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
'''1905. aasta revolutsioon''' algas [[22. jaanuar]]il ([[vkj]] 9. jaanuaril) [[1905]] [[Peterburi]]s [[Verine pühapäev|verise pühapäeva]] sündmustega.
 
22. jaanuariks oli [[Nikolai II|tsaarivalitsus]] PeterburissePeterburi koondanud üle 40 000 soldati ja [[politsei]]niku. Rüseluse käigus tulistati [[Talvepalee]] juurde suunduvat [[proletariaat|tööliste]] rongkäiku, mis tahtis esitada [[Nikolai II]]-le tööliste olukorra parandamist taotleva palvekirja. Osavõtjaid oli üle 140 000. Surma sai umbes 500 inimest, haavata mitu tuhat. Verine pühapäev põhjustas kogu [[Venemaa]]l [[streik|streigilaine]]. Jaanuaris streigiti 66 linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!".
 
Üle [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] toimunud streigi- ja vastupanuliikumine viis [[17. oktoobri manifest]]i väljakuulutamiseni ja [[1906. aasta Venemaa konstitutsioon]]i vastuvõtmiseni.
9. rida:
Vastuolude tõttu keiser [[Nikolai II]] ja [[II Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|II Riigiduuma]] vahel, saatis keiser Riigiduuma [[9. juuli]]l [[1906]] laiali. Vastuolude üheks põhjuseks oli [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon.
 
Protestiks Riigiduuma laialisaatmisele otsustas [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigis]] [[Terijoki]]l asuv [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Keskkomitee]] organiseerida relvastatud ülestõusud sõjakindlustes ja garnisonides – [[Kroonlinn]]as, [[Sveaborg]]is, [[Tallinn]]as, [[Kiiev]]is, [[Sevastopol|Sevastopolis]] ning sinna saadeti ka organisaatorid-agitaatorid. Sveaborgi Tšernov ja [[Jevno Azef]], Kroonlinna Riigiduuma liige Onipko ja TallinnasseTallinna saadeti [[Ilja Fondaminski]] (1880–1942) (''Илья Исидорович Фондаминский (Фундаминский)''), kes jäi aga hiljaks<ref>Илья Исидорович Фондаминский. [http://zarubezhje.narod.ru/texts/stfond.htm] </ref> mässu organiseerimisele, kuid arreteeriti siiski koos teistega, kui ta läks koos kaaslastega mässulisele laevale.
 
17. juulil algas mäss Sveaborgis<ref>Mutineers hold Sveaborg. New-York tribune, 1. august 1906, [http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn83030214/1906-08-01/ed-1/seq-1/;words=MUTINEERS+HOLD+SVEABORG lk.1] [http://chroniclingamerica.loc.gov/lccn/sn83030214/1906-08-01/ed-1/seq-3/;words=REBELS+HOLD+SVEABORG+Sveaborg lk.3]</ref>, kus see kohe maha suruti, ja 19.–20. juulil Kroonlinnas, kus see samuti maha suruti.
18. rida:
Vastuhaku põhjuseks oli ohvitseri avastatud sõjalaeval agitatsioonitööd tegeva eraisiku – Tallinna VSDTP liikme agitaator Oskari ([[Arseni Kaptjuh]]) kinnipidamine. Madruste poolt Arseni Kaptjuhi vabastamise käigus tekkinud rahutuste käigus tapeti kaks laeva ohvitseri ning ülejäänud visati üle parda ja pääsesid kaldale.
 
Kaptjuhi juhtimisel organiseeriti madrustest juhtorgan laevakomitee, kuhu kuulusid: Kaptjuh, N. Lobadin, S. Gavrilov, A. Kolodon, G. Boldõrev jt. Kuna aga puudus selge tegevuskava edasiseks ning konkreetsed nõudmised siis laevalejäänud nooremohvitseride ja laevale saabunud sandarmisalga ja sõdurite abiga suruti ülestõus maha. See lõppes 35 ülestõusust osavõtnu vangistamisega ja viimisega sõjaväevanglasse [[Paks Margareeta]].
 
Ülestõusust osavõtnute üle mõisteti kohut [[4. august]]il [[1906]] Sõjaväljakohtus ning [[6. august]]il 1906 hukati Tallinnas neist 17 madrust ja 1 agitaator<ref>Л. Троцкий. Наша первая революция. Часть 2.[http://www.magister.msk.ru/library/trotsky/trotl223.htm] </ref>. Lisaks mõisteti veel 12 madrust sunnitööle ja 28 karistati distsiplinaarkorras.<ref> Большая советская энциклопедия "Память Азова"[http://slovari.yandex.ru/dict/bse/article/00057/04600.htm]</ref>