Sookalduse kollase nartsissi kasvukoht: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[File:Kollase nartsissi kasvukoha kaitseala 4. aprillil 2020.jpg|thumb|Vaade kaitsealale 4. aprillil 2020]]
'''Kollase nartsissi loodusliku kasvukoha kaitseala''' asub [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] [[Sookalduse|Sookalduse külas]]. Kaitseala on loodud 1964. aastal, et kaitsta [[kollane nartsiss|kollase nartsissi]] (''Narcissus pseudonarcissus'') ainsat looduslikku kasvukohta Eestis.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">{{EELIS|ala|1099|Sissekanne}} (vaadatud 04.04.2013)</ref><ref name="EE"/>. Kaitseala pindala on 0,3 ha ja see jääb [[Tartu–Kallaste maantee|Tartu–Kallaste maanteel]] sõitjatele nägemisulatusse.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee"/>.
 
Kollane nartsiss jõudis Eestisse [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli botaanikaaia]] vahendusel 1807. aastal.<ref>[https://www.loodusajakiri.ee/kas-nartsiss-kasvab-eestis-looduslikult/ Kukk, Toomas. Kas nartsiss kasvab Eestis looduslikult?] Eesti Loodus, 10. mai 2017.</ref>
 
Legendi kohaselt käis [[Sookalduse]] Singli talu perepoeg Peep 1880. aastate lõpul või 1890. aastate algul tööl [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõisas]] ja armus sealsesse mõisapreilisse. Kui mõisapreili isa sellest kuulis, jäi Peep töökohast ilma, kuid mõisapreili kinkis poisile armastuse ja kiindumuse märgiks ühe nartsissisibula, öeldes, et nii kaua, kuni nartsissid õitsevad, püsib nende armastus. Peep pistis nartsissisibula talu akna alla mulda ja see hakkas paljunema.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/875931/galerii-tartumaal-puuab-pilke-looduslik-kollaste-nartsisside-vali Paavle, Silja. GALERII | Tartumaal püüab pilke looduslik kollaste nartsisside väli.] Õhtuleht, 9. mai 2018.</ref> Nartsiss kohanes uue elupaigaga niivõrd hästi, et kasvas edasi isegi siis, kui talu uus elumaja teise paika ehitati ja vana aeda enam ei hooldatud.<ref>[https://www.looduskalender.ee/n/en/node/1292 Vilbaste, Kristel. Meie looduslikud nartsissid õitsevad.] Looduskalender, 2. mai 2017.</ref>
 
Kollane nartsiss metsistub ehk hakkab looduslikult levima väga harva (kokkuleppeliselt kulub naturaliseerumiseks ehk looduslikes kooslustes inimese abita iseseisvalt levimiseks taimeliigil 250 aastat).<ref name=":0" />
 
1964. aastal võeti see kollase nartsissi kasvuala Sookalduse külas küll kaitse alla, kuid kuna ei ole möödas veel 250 aastat, ei ole ametlikult põhjust nimetada kollast nartsissi Eestis looduslikult kasvavaks liigiks.<ref name=":0" />
 
== Viited ==