Wilhelm Gustloff (laev): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
21. rida:
Kapteniks määrati sõidu ajaks 63-aastane Friedrich Petersen, kes polnud juba tükk aega meresõitu praktiseerinud ning võttis endale paar "abikaptenit". Laevale hakkas voorima massiliselt haavatuid ja põgenikke. Esimesed 7956 pardale tulnut jõuti registreerida. Seejärel lõppes paber, kuid laevale tuli veel vähemalt paartuhat inimest. Laeval oli ka kokku u 1500 sõjaväeteenistujat, sealhulgas meeskond, senised allveelaevakursuslased, haavatud ja nais-mereväeabilised. Ühe versiooni kohaselt olevat laevale paigutatud ka kuulsa kadunud Merevaigutoa elemente, mis pole kinnitust leidnud.
 
[[30. jaanuar]]i [[1945]] kell 13.10 väljus laev Gotenhafenist 10 582 inimesega (neist 8 956 tsiviilisikut, sh kuni 5000 last) pardal. Sihtsadamaks oli [[Kiel]]. Kaasa pidi sõitma ka reisilaev Hansa, kuid jäi masinarikke tõttu maha. Algselt mõeldud 3 eskortlaevast tulid kaasa 1 väike [[hävitaja]] (suur [[torpeedokaater]]) Löwe ja 1 [[torpeedoretriiver]].
 
Kuna laeval oli palju rahvast, otsustas kapten kasutada Kieli jõudmiseks sügavamat avamerepoolsemat laevateed ja kuna sillale tuli raadioside kaudu valeinfo nagu liiguks pimeduses laevaga ristuval kursil [[miinitraaler]]ite üksus, käskis kapten süüdata kell 18.00 [[käigutuled]]. Hiljem käigutuled kustutati, kuid laev oli juba avastatud vastase poolt. Kell 21.16 sai laev 3 [[torpeedo]]tabamust nõukogude allveelaevalt S-13 ja uppus kolmveerand tunniga. Kokku 1252 reisijat päästeti saatelaevade poolt, mida allveelaev samuti rünnata üritas. Põgenikelaeval olnud inimestest hukkus 9343, mis teeb selle kõigi aegade suurima ohvrite arvuga laevahukuks.
 
== Järellugu ==
Allveelaeva S-13 vastuolulise teenistuskäiguga komandöri [[Aleksandr Marinesko]]t autasustati hiljem hea tegevuse eest [[Punatähe orden]]iga, kuigi ta ise lootis saada [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelaseks]]. Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse ta siiski sai postuumselt [[1990]]. aastal.
 
Wilhelm Gustloffi vrakk lebab merepõhjas oluliselt rohkem purustatuna, kui see võinuks olla võimalik uppumisel. Võimalik, et laeva on hiljem üritatud purustada nõukogude mereväe poolt, varjamaks katastroofi jälgi.