13 034
muudatust
P
toim., täpsust.
PResümee puudub |
P (toim., täpsust.) |
||
|
====Mina budistlikus käsitluses====
[[Budism]] on seisukohal{{lisa viide}}, et oma mina, individuaalsuse, [[Subjektiivsus|subjektiivsuse]], erilisuse manifesteerimine pole kuigi taibukas tegevus. Individuaalne mina on budismi järgi vaid tähekombinatsioon, meele moodustis, kujutluste vili – hajus, püsitu, tinglik. Buddha õpetuse järgi on oma mina (laiemalt üldse oma individuaalsuse) väärkäsitus ning inimliku nõmeduse ja kannatuse olulisemaid allikaid. Budistlikes ürikuis{{lisa viide}} on palju juttu sellest, mida mina ei ole. Näiteks pole see ei kogu keha ega mõni kehaosa eraldi, ei tunne, aisting, taju, mõte, meenutus ega kõik need koos võetuna.
Minaprobleemi ei saa budistliku psühholoogia järgi{{lisa viide}} lahendada selle pelga eitamisega. Buddha olevat vastanud küsimusele mina olemasolu kohta vaikimisega.{{lisa viide}} Kui seejärel küsiti, kas mina pole olemas, vastas ta taas vaikimisega.{{lisa viide}} Küsimuses pole seega mitte mina olematuks kuulutamine, vaid seda hõlmata püüdvate tunnete, mõtete ja kujutluste tühjaks tunnistamine. Näib,{{lisa viide}} nagu tõstetaks budismis minaprobleem selleks, et see nullida. Nagu Patanjali jooga-suutrade, nii ka budismi järgi on vaimse arengu põhiküsimuseks inimese suutlikkus oma pisimina kapslist väljuda ning looduses ja inimkonnas kehastuva kosmilise mitte-dualistliku ühtsusega üheks saada.
▲Minaprobleemi ei saa budistliku psühholoogia järgi lahendada selle pelga eitamisega. Buddha olevat vastanud küsimusele mina olemasolu kohta vaikimisega. Kui seejärel küsiti, kas mina pole olemas, vastas ta taas vaikimisega. Küsimuses pole seega mitte mina olematuks kuulutamine, vaid seda hõlmata püüdvate tunnete, mõtete ja kujutluste tühjaks tunnistamine. Näib, nagu tõstetaks budismis minaprobleem selleks, et see nullida. Nagu Patanjali jooga-suutrade, nii ka budismi järgi on vaimse arengu põhiküsimuseks inimese suutlikkus oma pisimina kapslist väljuda ning looduses ja inimkonnas kehastuva kosmilise mitte-dualistliku ühtsusega üheks saada. (Kidron)
Kannatuste põhiallikaid nähakse inimlikus ahnuses, vihkamises, upsakuses, ennekõike aga nõmeduses. Budoloog [[Edward Conze]] (1904–1975) eristab inimliku rumaluse ja vaimse piiratuse keskse põhjuse ja ilminguna viletsat tähelepanu ja keskendumisvõime puudumist. Budism on elujaatav õpetus, mis kinnitab, et kannatuse allikaid saab kõrvaldada. Almuse võib arendada kaastundeks (hoolivuseks), viha armastuseks, kõrkuse sõbralikkuseks, rumaluse aga tarkuseks. Kannatuste teket aitab vältida see, kui inimene kõrvaldab juba eos endas egotistlikud, liigselt oma mina ja individuaalse heaolu ümber tiirlevad soovkujutlused ja mõtted. Nähes iseendas ja kõikjal ümberringi, kõigis olendeis buda-alget, õpib inimene distantseeruma vildakast ego-identiteedist ning suunduma vaimse kirgastumise ja täiustumise teele. Kannatusi vähendab ka rahumeelne leplus kõige paratamatuga elus, näiteks surmaga.<ref name=":0" />
| |||