Erinevus lehekülje "Valglinnastumine" redaktsioonide vahel

P
P (→‎Ajalugu: +aasta)
 
==Valglinnastumine Eestis==
Eestis on valglinnastumise kõige ehedam näide [[Tallinn]] oma ääremaadega. Valglinnastumine puudutab lisaks Tallinnale ka teisi suuremaid linnu, näiteks Tartut, Pärnut ja Kuressaaret.<ref name="test12" /> Ulatuslikum valglinnastumine algas juba kahe maailmasõja vahel, mil arenes [[Nõmme]] ja Tallinn kaotas ligikaudu viiendiku oma rahvaarvust. Nõukogude ajal valglinnastumine suures osas peatus, sest isegi kui koliti linnast välja, mindi tööle põllumajandusse ja seega kadus otsene side linnaga. TaasiseseisvumisaastatelIseseisvuse taastamisele järgnenud aastatel on valglinnastumise protsess jätkunud, aga töökohad jäävad linna: see toob kaasa ulatusliku [[pendelränne|pendelrände]].<ref name="intervjuu" />
 
Tallinna puhul iseloomustab valglinnastumist keskse planeerimise puudumine. See on kaasa toonud kümnete väikeste arendusprojektide tekkimine, mis on pillutatud erinevatesse piirkondades. Sellega seoses on suurim probleem suurte maa-alade kasutuselevõtt, mida muidu saaks kasutada muuks otstarbeks, näiteks põllumajanduseks. Oluliseks teguriks arendusprojektide rajamisel on ka mere lähedus, mis tähendab, et vähemaks jääb neid mereäärseid piirkondi, mis on kasutusel avaliku ruumina.<ref name="intervjuu" /><ref name="pealinn" />
 
Aastatel 1991–1996 tekkis Tallinna tagamaale 171 uusasumit 3421 elamuga, millest 89% on ühepereelamud. Kokku elab vaadeldud uusasumites üle 17 &nbsp;500 inimese.<ref name="ERR" />
 
==Vaata ka==