Erinevus lehekülje "Valglinnastumine" redaktsioonide vahel

P
P (pisitoimetamine using AWB)
P (→‎Ajalugu: -aga)
Valglinnastumine pole uus fenomen, vaid see oli tuntud juba tuntud [[Antiik-Rooma]]st.<ref name="test12" /> Seespool linnamüüre olev maa-ala oli piiratud ja maa kallis, seetõttu oli vähem jõukatel inimestel kaks võimalust: kas elada kitsastes oludes seespool linnamüüri või elada väljaspool linnamüüri. Alasid, mis jäid väljapoole linnamüüre, nimetati suburbiumiks, mis tähendab sõna otseses mõttes müüridest väljaspool.<ref name="History" />
 
Lähemast ajaloost on valglinnastumise parimateks näideteks London ja Manchester. Tööstusrevolutsiooni algusaegadel oli London läänemaailma suurim ja majanduslikult arenenuim linn. 17. ja 18. sajandil toimus Londonisse suur sisseränne tänu põllumajandustehnika arenemisele ja uute majandusharude tekkimisele. Järjest kasvav rahvaarv tekitas aga järjest suuremat tungi kolida linnast välja või soetada endale maapiirkonda suvila, mida said endale lubada aga vaid rikkad inimesed.<ref name="A compact history" />
 
Tänapäeval seostatakse valglinnastumise fenomeni eelkõige USA-ga, kus see sai suurema hoo sisse pärast II maailmasõda, mil trammiliinide äärde hakkasid tekkima eeslinnad. Oma olemuselt oli tegemist veel linnasüdamele võrdlemisi lähedal asuvate piirkondadega. 1920. aastatel hakkasid tänu auto kasutamise odavnemisele tekkima aga ulatuslikud autokesksed eeslinnad, mille rajamisele pani piiri suur majanduskriis. Eeslinnade rajamine jätkus aga veelgi tormilisemas tempos pärast II maailmasõda ja käis kaasas kiirteedevõrgustiku rajamisega.<ref name="End" /> Kui 1990. aastaks kasvas linnalise elanikkonna arv USA-s kaks korda, siis linnaliste alade pindala kasvas rohkem kui viis korda, mis on jällegi valglinnastute väikese asustustiheduse näitaja.<ref name="NatGeo" />