Erinevus lehekülje "Hruštšovka" redaktsioonide vahel

P
Tühikud võrdusmärkide ees või järel ei ole kohustuslikud.
P (Tühikud võrdusmärkide ees või järel ei ole kohustuslikud.)
 
'''Hruštšovka''' ([[vene keel]]es ''хрущёвка'') on kunagise Moskva peaarhitekti [[Vitali Lagutenko]] projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või tellis[[elamu]].<ref name="pomm"/> [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ehitati hruštšovkasid massiliselt eelkõige [[Nikita Hruštšov]]i võimuloleku ajal, kelle järgi nad said ka oma hüüdnime. Nendesse majutati 25% NSV Liidu rahvastikust ehk 57 miljonit inimest.<ref name="pomm"/> Hruštšovkasid ehitati [[1959]].–[[1985]]. aastani.
 
== Eestis ==
Eesti oludes võib nendeks pidada eeskätt [[Tüüpprojekt 1-317|tüüpprojekti '''1-317''']] järgi ehitatud maju.<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> [[Eesti NSV]]-s püstitati selliseid maju valdavalt aastatel [[1955]]–[[1965]], ning ehitati kaht tüüpi hruštšovkasid: algul [[silikaattellis]]test, hiljem kohalikust [[põlevkivituhk|põlevkivituhast]] [[püstplokk]]idest.<ref name="pomm"/> Kahekorruselisi, ühe trepikoja ja kaheksa korteriga tüüpmaju ehitati ([[tüüpprojekt 1-317-14]]) ka maale.
 
=== Hooneehituslikud omadused ===
Hruštšovkadele on iseloomulik rõdude puudumine. Paljudes seda tüüpi majades olid [[korter]]id madalad — 2,5 meetrit, kuigi seda ei saa öelda Eestis kasutusel olnud 1-317 projekti kohta. Trepikoda on kitsas, ning korterite uksed ligistikku. Hoone siseseinad on enamasti kehva heliisolatsiooniga, korterisisesed seinad pole tavaliselt kandevseinad. Seesugused majad ehitati maksimaalselt viiekorruselisena, sest see oli suurim lubatud korruste arv ilma [[lift|liftita]] majades.
 
Korterid ehitati valdavalt ühe- kuni kolmetoalised, neis oli ülipisike esik ja WC-ga vannituba (2 m²). Köögipind on üldjuhul väga väike (5 m²), kööki viib elutoast uks.
 
=== Tallinnas ja Tartus ===
[[2009]]. aasta lõpus arhitekt [[Rein Murula]] ja [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i üliõpilaste koostatud uuringu põhjal on Tallinna hruštšovkades kokku üle {{nowrap begin}}10 000{{nowrap end}} korteri; igas elamus 16–80 korterit.<ref>[http://murula.eu/failid/visioon/I_linnaehituslik_analyys.pdf Linnaehituslik analüüs ja planeerimisettepanekud 1960-ndate tüüpelamute (seeria 1-317) kvartalite kaasajastamiseks], Rein Murula Arhitektuuribüroo</ref>
 
Hruštšovkasid ehitati ka kesklinna: Tallinnas näiteks [[Maneeži tänav|Maneeži]] ja [[Gonsiori tänav]]ale, Tina, Raua ja Vase tänavale ning üks isegi vanalinna [[Vene tänav]]ale; Tartus [[Aleksandri tänav|Aleksandri]] ja [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]]ale ning üks koguni vanalinna [[Tartu Jaani kirik|Jaani kiriku]] kõrvale. Üldjoontes on neid võimalik leida peaaegu kõigist Eesti linnadest.
 
== Galerii ==
<gallery>
Pilt:3 korrust silikaat-tellistest tartu.JPG|Kolmekorruseline [[silikaattellis]]test maja Tartus
</gallery>
 
== Tüüpprojektid ==
Eestis tuntakse just neid tüüprojekte hruštšovkadena. Tallinna "mägede" [[paneelelamu]]te tüüpprojektid on teised, ning kuigi Eestis neid hruštšovkadeks ei peeta, siis Läänes küll.
*[[Tüüpprojekt 1-317]]
*[[Tüüpprojekt 1-318]]
 
== Vaata ka ==
*[[Paneelelamu]]
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="pomm">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/viitsutikuga-pomm-sajad-tallinna-elamud-mis-vajaksid-lammutamist.d?id=29198057 Viitsütikuga pomm: sajad Tallinna elamud, mis vajaksid lammutamist.] Eesti Ekspress, 16. veebruar 2010</ref>
}}
 
== Välislingid ==
{{Commonskat|Khrushchev houses in Estonia}}