India: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
575. rida:
Sotsiaalsed revolutsioonid saavad linnavisionääride toetust, näiteks kasvava naisliikumise kujundajad. Suuresti haritud linnanaiste eestvedamisel püüab liikumine soolist õiglust väga erinevates küsimustes, keskendudes eriti noorte naiste kaasavara mõrvade eskaleeruvale küsimusele, mida on aastas tuhandeid. Vaeste naistöötajate ülekaalukate majanduslike vajadustega tegelevad sellised organisatsioonid nagu Ahmedabadi füüsilisest isikust ettevõtjate naiste ühendus (SEWA), mida juhib Ela Bhatt.<ref name=":19" />
=== Kastisüsteem ja hõimurahvad ===
{{vaata|Kastisüsteem|Ādivāsī}}
Lõuna-Aasias on [[kastisüsteem]] kehtinud juba aastatuhandeid. Kast (''[[jāti]]'' 'sünd') on rangelt reglementeeritud sotsiaalne kogukond, millesse inimene on sündinud. Mõne ''jāti''{{'}}ga on seotud konkreetne ametinimetus, kuid läbivat seost kutsealadega ei ole. Üldiselt eeldatakse, et omavahel abielluvad ühe ''jāti'' liikmed ning inimesed järgivad oma ''jāti'' reegleid (näiteks suguluse, ameti, eluviisi ja toitumise kohta) ning suhtlevad teiste ''jāti''de liikmetega vastavalt oma ''jāti'' sotsiaalsele positsioonile. Näiteks peab kõrge ''jāti'' esindaja olema taimetoitlane ega tohi elatuda füüsilist tööd. Nimede järgi on võimalik ära tunda üle 2000 ''jāti''. Kokku on ''jāti''{{'}}sid üle 3000. Ühes ''jāti''{{'}}s võib olla paarsada kuni mitu miljonit inimest.
On olemas ka ''jāti''{{'}}de ja varnade vaheline mobiilsus. Kõrgemasse kasti üleminekut nimetatakse [[sanskritiseerumine|sanskritiseerumiseks]].
Suurlinnades ei peeta kastireeglitest nii rangelt kinni nagu maal. Sõlmitakse kastidevahelisi abielusid, kuigi need on ikka veel erandlikud. Kuigi tänapäeval on palju kastineutraalseid töökohti, näiteks halduses, on kõrgematel ametikohtadel valdavalt kõrgemate kastide esindajad. Jõukus on muutunud tähtsamaks kui kast.
Ka "hõimurahvad" (põliselanikud) on väljaspool kastisüsteemi. Suur osa neist on ametlikult registreeritud kui [[Scheduled Tribes]]; need moodustavad 8,6% (2011) rahvastikust. Neid nimetatakse ka ''[[ādivāsī]]'' 'esmaasukad'. Nad on välimuselt, keelelt ja eluviisilt väga erinevad. Enamik neist elab piirkonnas [[Gujarat]]i ja [[Rajasthan]]i lõunaosast ja [[Maharashtra]] põhjaosast [[Madhya Pradesh]]i, [[Andhra Pradesh]]i põhjaosast ning [[Orissa]]st, kus nad moodustavad olulise vähemuse, kuni kirdeosariikideni, sealhulgas näiteks [[Nagaland]]i ja [[Mizoram]]ini, kus nad on enamuses. Nad elavad seal metsades või metsade ümbruses ning elatuvad metsasaadustest.
Hulk rühmi on välja suremas. Üks väiksemaid on [[Andamani saared|Andamani saartel]] elavad [[onged]] (umbes 20 inimest). Seevastu näiteks [[bhilid]], [[gondid]] ja [[santalid]] on rahvad, kuhu kuulub üle 5 miljoni elaniku. Mõned rühmad on ikka veel [[kütid-korilased]], teised tegelevad [[alepõllundus]]ega või on tavalised talupojad või põllutöölised. Mõned rühmad on [[nomaadid]]. Et osa neist on oma maadetelt ja metsadest välja tõrjutud, on nad sunnitud tegema linnas juhutöid. Siiski on nad suure osa oma kultuurilistest eripäradest säilitanud.
Hõimurahvastel on samasugused eesõigused nagu dalititel ning nende asualadele eraldab riik lisavahendeid. Nende staatus India ühiskonnas on sellegipoolest jäänud madalaks.
Hõimurahvad on üldisemalt egalitaarsemad kui teised India rahvad. Naiste seisund on parem. [[Kaasavara]] asemel on tavaliselt [[mõrsjaluna]]. Mõned rühmad võtavad tasapisi üle hinduistide usundi ja traditsioonid, teised püüavad oma eripära säilitada.
=== Perekond ===
| |||