Redaktsioon: 24. märts 2021, kell 09:39 redigeeri Mardus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5153 muudatust P →‎Eestis: Uus sektsioon, teksti liitmine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. märts 2021, kell 15:13 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:EU-EE-Tallinn-PT-Kopli-Kopliranna 24.JPG\|pisi\|Renoveeritud hruštšovka [[Kopli]]s Tallinnas]] '''Hruštšovka''' ([[vene keel]]es ''хрущёвка'') on kunagise Moskva peaarhitekti [[Vitali Lagutenko]] projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorruseline paneel- või tellis[[elamu]].<ref name="pomm"/> [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidus]] ehitati hruštšovkasid massiliselt eelkõige [[Nikita Hruštšov]]i võimuloleku ajal, kelle järgi nad said ka oma hüüdnime. Nendesse majutati 25% NSV Liidu rahvastikust, ehk 57 miljonit inimest.<ref name="pomm"/> Hruštšovkasid ehitati [[1959]].–[[1985]]. aastani. == Eestis == Eesti oludes võib nendeks pidada eeskätt [[Tüüpprojekt 1-317\|tüüpprojekti '''1-317''']] järgi ehitatud maju.<ref name="PM_7197144">{{netiviide \|Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini \|Väljaanne=Postimees \|Aeg=2021-03-10 \|URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini \|online=2021-03-24}}</ref> [[Eesti NSV]]-s püstitati selliseid maju valdavalt aastatel [[1955]]–[[1965]], ning ehitati kaht tüüpi hruštšovkasid: algul [[silikaattellis]]test, hiljem kohalikust [[põlevkivituhk\|põlevkivituhast]] [[püstplokk]]idest.<ref name="pomm"/> Kahekorruselisi, ühe trepikoja ja kaheksa korteriga tüüpmaju ehitati ([[tüüpprojekt 1-317-14]]) ka maale. === Hooneehituslikud omadused === Hruštšovkadele on iseloomulik rõdude puudumine. Paljudes ~~sedatüüpi~~seda tüüpi majades olid [[korter]]id madalad — 2,5 meetrit, kuigi seda ei saa öelda Eestis kasutusel olnud 1-317 projekti kohta. Trepikoda on kitsas, ning korterite uksed ligistikku. Hoone siseseinad on enamasti kehva heliisolatsiooniga, korterisisesed seinad pole tavaliselt kandevseinad. ~~Seda sorti~~Seesugused majad ehitati maksimaalselt viiekorruselisena, sest see oli suurim lubatud korruste arv ilma [[lift\|liftita]] majades. Korterid ehitati valdavalt ühe- kuni kolmetoalised, neis oli ülipisike esik ja WC-ga vannituba (2 m²). Köögipind on üldjuhul väga väike (5 m²), kööki viib elutoast uks. === Tallinnas ja Tartus === [[2009]]. aasta lõpus arhitekt [[Rein Murula]] ja [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i üliõpilaste koostatud uuringu põhjal on Tallinna hruštšovkades kokku üle {{nowrap begin}}10 000{{nowrap end}} korteri; igas elamus 16–80 korterit.<ref>[http://murula.eu/failid/visioon/I_linnaehituslik_analyys.pdf Linnaehituslik analüüs ja planeerimisettepanekud 1960-ndate tüüpelamute (seeria 1-317) kvartalite kaasajastamiseks], Rein Murula Arhitektuuribüroo</ref> 19. rida: Hruštšovkasid ehitati ka kesklinna: Tallinnas näiteks [[Maneeži tänav\|Maneeži]] ja [[Gonsiori tänav]]ale, Tina, Raua ja Vase tänavale ning üks isegi vanalinna [[Vene tänav]]ale; Tartus [[Aleksandri tänav\|Aleksandri]] ja [[Tiigi tänav (Tartu)\|Tiigi tänav]]ale ning üks koguni vanalinna [[Tartu Jaani kirik\|Jaani kiriku]] kõrvale. Üldjoontes on neid võimalik leida peaaegu kõigist Eesti linnadest. == Galerii == <gallery> Pilt:3 korrust silikaat-tellistest tartu.JPG\|Kolmekorruseline [[silikaattellis]]test maja Tartus 26. rida: </gallery> == Tüüpprojektid == Eestis tuntakse just neid tüüprojekte hruštšovkadena. Tallinna "mägede" [[paneelelamu]]te tüüpprojektid on teised, ning kuigi Eestis neid hruštšovkadeks ei peeta, siis Läänes küll. [[Tüüpprojekt 1-317]] 33. rida: [[Tüüpprojekt 1-318]] == Vaata ka == *[[Paneelelamu]]

Hruštšovka: erinevus redaktsioonide vahel