Paneelelamu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Tänapäev: Lisa |
P →Tänapäev: +link |
||
28. rida:
Kui Eesti iseseisvuse taastamise-aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"),{{lisa viide}} siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks äärmiselt kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}}
Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedesse" valmisid mitmed suured [[Kaubanduskeskus|ostukeskused]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010ndate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet.
==Tüüpprojektid==
| |||