Redaktsioon: 24. märts 2021, kell 09:55 redigeeri Mardus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5152 muudatust P →‎Eestis: Parem sõnastus. Ühiskondliku infra puudumine ei tee rajooni iseenesest magalaks, kui see on juba algselt magalaks ehitatud. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. märts 2021, kell 10:43 redigeeri eemalda Mardus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5152 muudatust P →‎Eestis: mürasaaste välistamine, Lasnamäe Uuem muudatus →
18. rida: Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini kõrgem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine\|etnilist kihistumist]]. Paneelelamurajoonid ehitati ~~magalateks~~teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad tööl või meelelahutusasutustes (kinos, kontserdil, baaris) peamiselt teistes linnaosades. Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida. Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti ehitada Tallinnas näiteks Mustamäele ja Koplisse ja vähesel määral Õismäele~~. Lasnamäele kui tookord uusimale linnaosale jäi ühiskondliku taristu rajamine puudulikuks~~. Lasnamäele kui tookord uusimale linnaosale jäi ühiskondliku taristu rajamine puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel, mis käis kahasse massilise immigratsiooniga Eestisse. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. Linnaosa olukord paranes 21. sajandil, kui valmisid mitmed suured ostukeskused eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, aga ka mitmed spordihooned. Kui Eesti iseseisvuse taastamise-aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus\|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon\|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"),{{lisa viide}} siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks äärmiselt kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}}

Paneelelamu: erinevus redaktsioonide vahel