Hruštšovka: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti oludes võib nendeks pidada eeskätt [[Tüüpprojekt 1-317|tüüpprojekti '''1-317''']] järgi ehitatud maju.<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> [[Eesti NSV]]-s püstitati selliseid maju valdavalt aastatel [[1955]]–[[1965]].<ref name="pomm"/> Kahekorruselisi, ühe trepikoja ja kaheksa korteriga tüüpmajuning ehitati ([[tüüpprojekt 1-317-14]]) ka maale. Eestis on ehitatud kaht tüüpi hruštšovkasid: algul [[silikaattellis]]test, hiljem kohalikust [[põlevkivituhk|põlevkivituhast]] [[püstplokk]]idest.<ref name="pomm"/> HooneteleKahekorruselisi, onühe iseloomuliktrepikoja rõdudeja kaheksa korteriga puuduminetüüpmaju ehitati ([[tüüpprojekt 1-317-14]]) ka maale.

Hruštšovkadele on iseloomulik rõdude puudumine. Paljudes hruštšovka-tüüpisedatüüpi majades olid [[korter]]id madalad — 2,5 meetrit, kuigi seda ei saa öelda Eestis kasutusel olnud 1-317 projekti kohta. Trepikoda on kitsas, ning korterite uksed ligistikku. Hoone siseseinad on enamasti kehva heliisolatsiooniga, korterisisesed seinad pole tavaliselt kandevseinad. Seda sorti majad ehitati maksimaalselt viiekorruselisena, sest see oli suurim lubatud korruste arv ilma [[lift|liftita]] majades.